Paikuse lasteaia Kevadspartakiaad.

Maikuu lõpus, kui pikalt venima jäänud kevad juba pisut soojemat ilma tõi, toimus Paikuse Lasteaias hooaja viimane spordiüritus. Kevadspartakiaad pakkus palju liikumisrõõmu, elevust ja sportlikku sagimist kogu lasteaiaperele. Päeva jooksul said end proovile panna kõik rühmad – kõige pisematest kuni koolieelikuteni välja. Ilm soosis sportlikku päeva ning kevadine õhk kutsus liikuma.

Kõige nooremad sportlased alustasid päeva rühmade vahelise sõbrunemisega - läbi jooksu- ja tantsumängude avastati uusi kaaslasi kellega koos keerutati ja lõbutseti. Elevust pakkus oravamäng, kus läbi rõnga tuli pesadest välja pugeda, et metsast käbisid korjata. Mõni orav oli nii virk, et oleks ilmselt terve talvevaru ühe sületäiega kokku krabanud! Päeva kõige lõbusamaks hetkeks kujunes  suur seebimullijooks. Mullid lendasid, lapsed jooksid neile järele ja vahepeal oli raske aru saada, mida oli rohkem, kas mulle või kilkeid.

Keskmise vanuseastme lapsed lõid kaasa erinevates liikumismängudes, kus pandi proovile nii kiirus, osavus kui ka koostööoskus. Kõige suuremaks väljakutseks kujunes krossijooks ümber mänguväljaku. Alguses tundus mõnelegi, et üks ring on täiesti piisav, rohkem ei jõua… aga kuna iga läbitud ringi eest teeniti kleeps, kadus väsimus nagu võluväel.

Koolieelikute sõpruskohtumine algas hoogsa tervitusjooksu ja paralleelrühmadele jagatud tervitusplaksudega. Päeva käivitamiseks mängiti lõbusat Kujumängu, kus iga kord tuli leida uus paariline ning koos moodustada loov kivikuju või naljakas skulptuur. Nii võis spordiplatsil kohata igasuguseid kunstiteoseid – nimega ja nimetuid kujutisi.

Edasi läks päev juba tõsisemalt sportlikuks. Jõu- ja osavusmängud pakkusid palju elevust ning kaasaelamist jagus nii osalejatele kui pealtvaatajatele. Kõige lõpuks toimus ühine krossijooks, mis ei olnud seekord sugugi võidujooks. Tähtis polnud kiirus, vaid hoopis vastupidavus. Iga joostud ring tõi medalile uue kleepsu ning üsna kiiresti selgus, et selles jooksus kehtib lihtne tõde – mida rohkem kestad, seda rohkem kleepse, seda uhkem medal! Lapsed oleks ehk terve lõuna lõputult jooksnud, kuid et iga pidu saab kord otsa, seega tuli ka finišiväravad ühel hetkel sulgeda…

Kevadspartakiaad tõestas taas, et liikumine teeb rõõmsaks, sõpradega sportimine veel rõõmsamaks ning väike sportlik hasart annab jalgadele kohe mitu lisakäiku juurde.

Artikli autor: Anu Vill

Väiksed küpsetajad

Lasteaias toimuvad kokandustunnid pakuvad lastele palju rõõmu ning põnevaid avastusi. Ka meie Kellukese rühma 2-3-aastased lapsed on saanud kätt proovida erinevate küpsetiste valmistamisel. Koos oleme küpsetanud magusaid banaanipannkooke, kaerahelbepannkooke, piparkooke, mahlast õunakooki ja pikniku lauale viineripirukaid.

Kokandustunnid annavad lastele võimaluse õppida läbi praktilise tegevuse. Õpetaja juhendamisel saavad lapsed ise koostisosi kaussi lisada, segada tainast ning jälgida, kuidas erinevatest komponentidest valmib maitsev küpsetis.  Laste soov on ikka alati enne maitsta, mida kaussi paneme. Lapsed tegutsevad suure huviga, kuulavad tähelepanelikult juhiseid ning ootavad kannatlikult oma järjekorda. On rõõm näha, kuidas mõned lapsed oskavad juba nimetada vajalikke koostisosi või pakkuda ise ideid, kui küsime: „Mis veel taigna sisse võiks minna?” See näitab, et mitmed lapsed küpsetavad ka kodus koos vanematega ning tunnevad köögitoimetuste vastu huvi.

Kokandustegevused arendavad laste peenmotoorikat, tähelepanu, koostööoskust ja sõnavara. Kõige olulisem on aga ühine rõõm tegutsemisest ja eduelamus, kui ahjust või pannilt saabuvad maitsvad küpsetised. Laste enda tehtud küpsetised on alati suus sulavad ning pakuvad uhkust nii väikestele kokkadele endile kui ka õpetajatele.

Ühised küpsetamised loovad sooja ja rõõmsa meeleolu ning annavad lastele väärtuslikke kogemusi, mida nad suure huviga ootavad iga kord uuesti.

Artikli autor: Helina Kamma

Väikesest seemnest suureks rõõmuks

 Ühel kaunil märtsikuu reedel istusime Nurmenuku rühma lastega ning nautisime koos õhtuooteks pakutud mahlaseid apelsine. Söögi kõrvale tekkis lastel loomulik uudishimu, mis need väikesed seemned apelsini sees on ja mis neist saada võib? Sellest algas põnev arutelu seemnetest, taimede kasvamisest ning sellest, kuidas ühest pisikesest seemnest võib aja jooksul kasvada taim, mis kannab vilju.

Lapsed kuulasid huviga ning jagasid oma mõtteid ja teadmisi. Üheskoos otsustasime teha väikese katse, paneme apelsiniseemned mulda ja jälgime, mis edasi saab. Iga laps sai võimaluse seeme potti istutada, seda kasta ning hoolitseda selle eest, et taimel oleks kasvamiseks kõik vajalik olemas.

Päevad möödusid ja laste elevus kasvas. Igal hommikul vaadati põnevusega potte, et näha, kas midagi on juba juhtunud. Peagi ilmusid mullast välja esimesed rohelised võrsed. Rõõm oli suur, seemnetest olid kasvama hakanud väikesed taimed.

Ajapikku kasvas meie rühmas kokku täpselt 20 väikest apelsinitaime, just nii palju, kui on meie rühmas lapsi. See tundus meile kõigile erilise ja tähendusrikka kokkusattumusena.

Kui lähenes emadepäev, tekkis lastel ilus mõte kinkida oma hoole ja armastusega kasvatatud taim kõige kallimale inimesele, emale. Nii sai iga ema emadepäevaks väikese apelsinipuu, millesse oli pandud palju hoolt, kannatlikkust ja armastust.

See projekt õpetas lastele, et kasvamine vajab aega, hoolt ja tähelepanu. Samuti andis see lastele võimaluse kogeda, kui suur rõõm võib sündida ühest väikesest seemnest.

See oli rohkem kui lihtsalt taime kasvatamine, see oli õppimine, avastamine ja rõõmu kinkimine.

Artikli autor: Kristel Merimaa

Kiusu meile pole vaja

Igal aastal tähistatakse üle maailma kiusamisvastast päeva, mille eesmärk on juhtida tähelepanu hoolivusele, märkamisele ja turvalise keskkonna loomisele nii lastele kui ka täiskasvanutele. Ka Paikuse Lasteaed pidas oluliseks sellest päevast osa võtta ning pöörata koos lastega tähelepanu sellele, kuidas olla hea kaaslane, märgata teiste tundeid ja luua üksteist toetav keskkond.

Rahvusvaheline kiusamisvastane päev sai alguse Belgias ning selle mõte levis kiiresti paljudesse riikidesse üle maailma. Päeva eesmärk on tõsta teadlikkust kiusamise mõjust ning julgustada inimesi seisma hoolivama ja turvalisema ühiskonna eest. Kiusamine ei tähenda ainult otsest halba ütlemist või tõukamist – see võib väljenduda ka kõrvalejätmises, narrimises, halvustamises või teise inimese tunnete tahtlikus riivamises. Just seetõttu on oluline rääkida lastega kiusamisest juba varases eas, et nad õpiksid märkama nii enda kui ka teiste tundeid ning mõistaksid, kuidas nende käitumine võib teisi mõjutada.

Kiusamisvastase päeva üheks tuntumaks sümboliks on roosa värvi kandmine. Roosa särk sai selle päeva sümboliks tänu tõestisündinud loole , kus ühte poissi hakati koolis kiusama lihtsalt sellepärast, et ta kandis roosat särki. Kaaslased narrisid ja tõrjusid teda, kuid mõned vanemad õpilased otsustasid sellele vastu astuda. Nad ostsid suure hulga roosasid särke ning kutsusid ka teisi õpilasi neid kandma, et näidata toetust kiusatud poisile ja seista kiusamise vastu. Sellest väikesest, kuid väga tähenduslikust teost kasvas välja rahvusvaheline algatus, mis sümboliseerib hoolivust, ühtehoidmist ja julgust seista teiste eest. Ka meie lasteaias kandsid nii lapsed kui täiskasvanud roosat värvi, et väljendada ühtsustunnet ning toetada sõbralikku ja hoolivat suhtumist üksteisesse.

Lasteaias käsitleti kiusamise teemat läbi arutelude, mängude ja ühiste tegevuste. Lastega räägiti sellest, milline on hea sõber, kuidas märgata, kui kellelgi on kurb või halb olla, ning mida teha olukorras, kus keegi jääb kõrvale või tunneb ennast üksikuna. Arutelude käigus selgus, et lapsed oskavad väga hästi märgata õiglast ja ebaõiglast käitumist ning soovivad ise olla hoolivad ja abivalmid kaaslased.

Erilist tähelepanu pöörati sellele, et lapsed mõistaksid – kiusamine teeb haiget nii tunnetele kui ka enesehinnangule. Kui laps tunneb ennast tõrjutuna või kardab teiste reaktsioone, võib see mõjutada tema enesekindlust, suhtlemisoskust ja soovi osaleda ühistes tegevustes. Seetõttu on oluline õpetada lastele juba varakult empaatiat, üksteisega arvestamist ja probleemide rahumeelset lahendamist.

Kiusamisvastase päeva tegevused tõid lasteaeda palju ühtsustunnet ja kokkuhoidmist. Üheskoos tehti tegevusi, mis rõhutasid sõbralikkust, koostööd ja kaaslaste toetamist. Lapsed said kogeda, kui oluline on, et igaüks tunneks ennast grupis väärtusliku ja hoituna. Sellised ühised ettevõtmised aitavad kujundada turvalist õpikeskkonda, kus iga laps saab olla tema ise ning tunda rõõmu sõpradest ja koos tegutsemisest.

Artikli autor: Silli Välimäe