Veetegevused sõimerühmas

Kullerkupu rühm alustas vee vaatlusega talvisel perioodil.

Lapsed tutvusid veega erinevatel aegadel nii õppekäikude kaudu looduses kui toas õppetegevuste kaudu.  Lapsed said vaadelda, uurida metsas õppekäigul jääd ja jää tuppa toomisel jääst sulanud vett. Lapsed said tegevuse ja arutelu käigus võtta lund käele puudutada lumega põske. Tutvusime uute mõistetega märg, külm, soe. Lapsed said uurida katsete kaudu kuidas lumi sulab, mis peale sulamist  järgi jääb. Uurisime õues kuidas soojale kindale või käele sadanud lumi veeks muutub.

Arutlesime miks ei tohi lund ja lumest sulanud vett juua. Katsete ja arutelu käigus said lapsed näha, et  lumi ja jää ei ole puhas.

Esimesed kevadised vihmad sai lastega proovitud põskedele vihmapiiskade püüdmisega. Arutletud sai ka selle üle, et talvine pehme lumi sulas kevadel veeks. Mis juhtus lumememmega. Kuhu see akna alt kadus. Tegevuse ja pikema jälgimise tulemusena  said lapsed teada, et lumememm sulas veeks. Tekkinud veeloigud  tekitasid lastes elevust ja põnevust.

Läbi mitme tegevuse ja vaatluse said lapsed ka teada vee vajalikkusest, kuidas toas kraanist kätepesuks vett saada, kuidas peseb vesi toidunõud puhtaks ja mil viisil me joogivett saame. Arutlemise käigus säästlikkuse teemal said lapsed teada miks ei tohi vett kraanist jooksma jätta.  Kraanist tulev vesi on puhas, seda võib juua  ja see  peseb vajadusel ka meie käed puhtaks. Käsi peseme väikse veega ja kui pestud, kohe sulgeme kraani. Lapsed said vaadelda ja katsuda vett ning käterätti peale käte kuivatamist. Oli põnev avastada, et vesi teeb käteräti märjaks.

Lapsed  said maitstes võrrelda loodusest vahtrapuult võetud vahtramahla ja vett. Samuti vaatasime  vee värvust ja  tundsime  ära maitse erinevuse. Lapsed tundsid vee ja vahtramahla maitse erinevuse. Õppekäigul uurisime puid ja seostasime neid arutelu käigus vahtrapuult saadud mahla joomisega.

Artikli autorid: Janna Riga ja Maarika Sipelgas