Kevadel
pistsid meie väikesed Nurmenukud oma peenrakasti neli kartulit. Ikka selleks,
et oma silmaga näha, kust kartul tuleb, kuidas ta kasvab ja mida taim
kasvamiseks vajab.
Enne
suvepuhkust jõudsid lapsed oma kartulitaimede eest ka hoolitseda. Neid kastes, kasvamist
jälgides ja rõõmustades iga uue mullast tärganud lehekese üle.
Siis
saabus suvi, lapsed läksid puhkama ja kartulid jäid peenrakasti oma elu elama.
Eks nad kasvasid ikka selle kevadel mulda pandud hoole ja armastuse najal!
Sügisel
lasteaeda naastes ootas lapsi ees põnev avastus! Kartulitaimed olid suureks kasvanud
ja varred juba närbunud. Aga mis küll mulla all peidus oli?
Aga
meie kartulite seiklus pole veel läbi! Nüüd ootab saaki ees teekond õppekööki,
kus lapsed koos õpetajatega valmistavad oma kasvatatud kartulitest maitsvaid kauboikartuleid.
