Taimekasvatus on sel õppeaastal juba hoo sisse saanud

Sel õppeaastal osalevad kõik meie lasteaia rühmad võrsete kasvatamise projektis. Nimelt on Rimi Eesti kaasav eelarveprojekt mõeldud kogukondadele ja selle kaudu soovitakse edendada tervislikku toitumist. Koostöös kohaliku ettevõttega Plantos toodi projekti raames igasse Pärnu lasteaiarühma võrsete kasvatuskomplekt. 

Võrsed on köögi- ja teraviljade ning maitsetaimede mikrokasvud. Võrsed on väga toitainerikkad, sisaldades vitamiine ja mineraalaineid kuni 40 korda rohkem kui täiskasvanud taimed. Võrseid saab kasvatada aastaringselt tubastes tingimustes ja need on valmis söömiseks 5-14 päevaga. 

Nagu ikka saavad lapsed õppetöö ühe osana osaleda kogu kasvatusprotsessis. Taimekasvatus pole meie majas midagi uut, kuid võrseid meil veel kasvatatud pole. Ja see protsess seemne külvamiseks saagi saamiseni oluliselt kiiremini ja samas ka veidi teisti.  Seega uuritakse seemneid, pannakse need kasvama, kantakse hoolt, jälgitakse kasvuprotsessi ning kõik saavad lõpuks saadusi toiduks tarbida. Nii kogevad lapsed, kuidas seemnest saab taim ning kuidas toit meie lauale jõuab. 

Ühe väga olulise osana projektist on kindlasti uute maitsete kogemine. Väga suur osa lapsi pole võrsetega enne kokku puutunud ning esmapilgul võib see toiduna võõras näida. Kõige lemmikumaks on siiani olnud hernevõrsed. Kuna ise tehtud asjad on need kõige paremad, siis loodame, et nii mõnigi laps leiab endale projektist uue lemmikmaitse ja see omakorda rikastab nende maitsemeeli ja silmaringi. Oleme ennegi rühmades näinud, et laps, kes muidu supi peal maitserohelist ei söö aga ise kasvatanuna selle meelsasti supile lisab. Projekti eesmärk on ongi mitmekesistada laste toidulauda ja suurendada tervislike toiduvalikute teadlikkust. 

Projekti kulud katab Rimi Eesti. Aitäh, Rimi Eesti, selle võimaluse eest.

Fotodel Meelespea rühma lapsed toimetamas.

Fotod Kullerkupu rühma laste tärganud võrsetest, mille iga laps saab koju viia.

Väikesed Nurmenukud askeldamas.

Veidi suuremad Sinililled

Toidust

Õppeaasta jooksul leiab rühmade nädalaplaanidest tihti toiduteemalisi tegevusi. Lapsed omandavad teadmisi, kuidas kasvab seemnest taim, kasvatavad taimi ise ning kogevad, kuidas see toit meie lauale jõuab. Õppeköök on sel sügisel saanud palju kasutust. Lapsed koos rühma personaliga on valmistanud erinevaid küpsetisi, keedetud on moosi ja mahla ning kuivatatud sügisesi aiasaadusi.

Oktoobrikuu jooksul on päris mitmel päeval olnud tunda koridoris liikudes ka leiva lõhna. Nimelt on mitmes rühma ette võetud leivanädal. Terve nädala tegevustes oli tähtsaimal kohal aastasadu eestlaste toidulaua au ja uhkus- rukkijahust leib. Teadmisi hangiti nii vanaaja leivatoest kui ka tänapäevastest viisidest.  Õpiti selgeks erinevad teraviljad, põlluharimisviisid ja retseptid. Küpsetati leiba ja karaskit. Eks ikka oma silm on kuningas ja pildilt õppimine polegi päris see õige asi. Hea on ikka uurida, katsuda ja nuusutada. Rühmade õppetegevused olid nagu ikka lõimitud õppekava eesmärkidega ja nii sai kinnistatud märkamatult numbreid, kujundeid, tähti ja palju muud. Nädala jooksul mängiti temaatilisi mänge, vooliti pagaritooteid plastiliinist, kasutati ideid ära kunstitöödes ja robootika tegevused olid samuti omal kohal uute teadmiste hankimises või kinnistamises. Arutluse all oli ka toiduraiskamise teema- mis saab lasteaias tekkivatest toidujäätmetest.

„Kõrvitsapidu“

Paikuse Lasteaia Nurmenuku rühma vanemad koos laste ning õpetajatega on juba neli aastat kasvatanud kevadel kõrvitsataimi ja sügisel saagi Tallinna loomaaiale saatnud. Sellel aastal toimus “Kõrvitsapidu” ka meie rühma vilistlastel, kes andsid sellega üle teatepulga uutele väikstele Nurmenukkudele. Eriti toredaks teeb selle see, et kogusime rekordiliselt palju kõrvitsaid, mida saavad loomaaialoomad nautida enda peol 28. oktoobril. Oleme Nurmenuku rühma endistele ja praegustele vanematele ääretult tänulikud, kuna tänu neile saime ja saame edaspidi selles kogumiskampaanias osaleda. 

 

Ilusat pidu ka Tallinna loomaaia loomadele! https://tallinnzoo.ee/kutsume-taas-koiki-laste-haridusasutusi-loomaaia-asukatele-korvitsaid-koguma/

 

Mida sööb see metsanotsu?

Metssiga on üks isemoodi loom, esiteks juba seetõttu, et ta on kõigesööja. 

Suurem osa toidust hangitakse maad songides. Sealt leiavad nad taimede maa-aluseid osi, loomulikult ei jää puutumata ka taimede maapealsed osad. Metssead armastavad sügiseti külastatada vilja- ja kartulipõlde ning hea meelega süüakse ära ka vihmaussid, kõiksugused vastsed, tõugud, putukad, roomajad, kahepaiksed, pisiimetajad ja linnu munad. Ära ei öelda ka korjustest. Sügisel ja talvel moodustavad  suure osa toidulauast aga  tammetõrud.  

Peab nentima, et paljud on sel sügisel märganud meie lasteaia hoovialal tammetõrude uputust. Tõrusid on palju ja lapsedki neid mängimiseks sellisel hulgal ei vaja. Seega koguti tõrud kokku ja saak läheb teele metssigade poole. 

Aitame üheskoos katta metsloomade talvist toidulauda. 

info: https://www.looduspilt.ee/loodusope

Nagu igal aastal, nii ka täna, ikka Maailma koristamas.

 

Eestist alguse saanud Maailmakoristuspäev on ajaloo suurim üleilmne kodanikualgatus, millest võtavad osa miljonid  inimesed enam kui 180 riigist. 

Kõik inspireeritud ühest eesmärgist:  

muuta oma kodu puhtamaks.

Sel aastal toimus ettevõtmine ametlikult 16.septembril, kuid lasteaias oli rühmadel vaba voli valida endale just sobiv päev. Koristamas käisid mitmed rühmad ja enamasti koristati prügi lasteaia lähiümbrusest. Eesti Maailmakoristuspäev pühendub igal aastal väike- ja plastprügile. Sel korral on eraldi võetud fookusesse kalmistupraht, kus peamine probleem on ühekordsed plastist kalmuküünlad ja kunsttaimed, kui ka asjaolu, et kalmistutel prügi ei sorteerita. Nii mõnigi usin koristaja meie majast andis oma panuse nädalavahetusel ka kalmistul käies. Rõõm on näha, et järjest rohkem on hakanud inimesed ka seal oksi, küünlaid, lilli eraldi paigutama. Sel sügisel käis Eestis meiega koos maailmakoristuspäeval koristamas üle 56 000 inimese!  Järgmisel aastal jälle.

Vesi meie ümber

Vesi ümbritseb meid kõikjal. Meie kehades, õhus, toidus ning väliskeskkonnas. Lasteaia õppekava kohaselt saavad lapsed juba varasest east  vee kohta erinevaid teadmisi. Õpitakse, miks vesi on oluline, miks on seda eluks vaja, miks peaks vett säästma jne. 

Aprilli kuus oli Meelespea rühmas veeteemaline nädal pealkirjaga "Puhas vesi- eluhäll!" Nädala jooksul tehti palju põnevat. Näiteks ammutati teadmisi õppefilmidest ja õpetaja poolsetest põnevatest faktidest. Rühma õppetegevuste käigus viidi läbi mitmeid katseid: "torude ummistus", "vee säästmine" , "vee erinevad maitsed" "ujub või upub" jne. Läbi kunstitegevuse kinnistati teadmisi vee ringlusest ja säästmisest. Nädala lõppedes esitas õpetaja loo sellest, kuidas vesi soolaseks sai ja lapsed said olla väikeste kalade rollis. Igati õpetlik, põnev ja mitmekesine nädal.

Paikuse Lasteaia mõlemas majas on sel aastal käimas mitmed erinevad projektid. Õppeaasta algas kohe heade uudistega, sest Keskkonna Investeeringute Keskuse poolt saadi rahastus koguni nelja õppekäigu toetuseks. Nii said meie lapsed külastada C. R. Jakobsoni talumuuseumi Kurgjal, kus tutvuti talulapse tegemistega vanal ajal. Seljametsa maja lapsed käisid Soomaal tutvumas ja uusi teadmisi loodusest omandamas. Kolmas rahalise toetuse saanud õppekäik viis lapsed Pärnu linnas asuvasse Pernova Loodusmajja, kus uudistati põnevat maja koos kõige sinna juurde kuuluvaga. Avastamisrõõmu jagus kõigile. Soovitame minna uudistama, kes veel käinud pole. Projekti neljas ja viimane õppeprogramm sel õppeaastal viib mudilased Pärnu keskuslinna, et koos uurida parki ja metsa kui väga rikkalikke elukeskkondi. Tänu toetusmeetmetele saame laste õppekasvatustegevusi ilmestada ning igapäevastesse tegevustesse vaheldust pakkuda. Uueks õppeaastaks on kindel eesmärk sama toetusmeedet kasutada. 

Kahe maja koostöös sai kirjutatud projekt ka PRIA-le, mis meie suureks rõõmuks sai samuti rahastuse. Nüüd saavad lapsed hakata ise kasvatama tomateid, kurke ning erinevaid maitsetaimi oma söögilaua rikastamiseks. Lisaks seemnetele ostsime ka kõiksugu taimekasvatuseks vajalikke tarvikuid alates taimetugedest kuni kühvliteni. Mitmed rühmad on seemned mulda pistnud ning taime kasvuprotsessi jälgitakse suure huviga. KIK-i toel saab ellu viidud sel õppeaastal veel üks üsna mahukas projekt nimega „Keskkonnahoidliku ja vastutava käitumisviisi kujundamine Paikuse Lasteaia laste ja personali seas“. Projekt koosneb mitmest osast ning ühe osana saab Seljametsa maja endale õuesõppe läbiviimiseks lauad ja toolid. Paikuse majja peaks üsna pea saabuma lastele õuetegevuse rikastamiseks ka mudaköögid. Mõlema maja personalile toimus koostöös Balti Keskkonnafoorumiga koolitus, mille käigus said täiskasvanud teadlikumaks erinevatest ohtlikest ainetest meie ümber. Kõrva taha sai koolituselt panna nii mõnegi tarkusetera, mis kulub ära töös lastega, kuid kindlasti ka koduses majapidamises tähelepanu väärib. Sama projekti raames toimus töötajate ühine väljasõit Tartu Loodusmajja. 

Siinkohal soovime tänada kõiki peresid, kes sel päeval lasteaiale paindlikku töökorraldust võimaldasid. Väljasõidul osaleti ikka selleks, et saada läbi koolituse ise targemaks ja teadlikumaks ning seeläbi ka lastes keskkonda väärtustavat maailmavaadet kujundada. Tartu Loodusmaja on asutusena eeskujuks kõigile, kes soovivad tegutseda keskkonda säästvalt ning seda me ka uudistamas käisime. Lasteaiapere soovitab kindlasti Tartusse sattudes külastada loodusmaja, kus leiavad tegevust nii pere suured kui ka väikesed liikmed.

Balti Keskkonnafoorumi koolitus

                                            Personali külastus ja koolitus Tartu Loodusmajas

                                                        Lapsed Pernova Loodusmajas

Taimekasvatus rühmades on hoo sisse saanud

Vaimne tervis ja keskkonnahoid käsikäes.

 

Tervislik liikumine on igal juhul hea nii füüsilisele kui vaimsele tervisele. Kuni viieaastased lapsed vajavad iga päev vähemalt kolm tundi aktiivset liikumist. Need tunnid võiksid olla päeva peale ära jaotatud ja sisaldada nii õue- kui tubaseid mänge. Liikumine kahandab koheselt ärevusetunnet ning regulaarne kehaline aktiivsus aitab säilitada heaolutunnet ja enesesõbralikumat minapilti, vähendab pinget, stressi ja vaimset väsimust, parandab meeleolu ja toetab keskendumisvõimet. Selle taga on palju erinevaid mehhanisme, näiteks toob kehaline aktiivsus kaasa muutusi aju verevarustuses ja hormonaalses tasakaalus. (www.peaasi.ee)

Lastele liikumisvõimalusi pakkudes tasub läheneda loovalt. See ei pea tähendama otseselt treeningut. Liikumisvõimalusi peaks olema õppetegevuste vahel, enne ja pärast. Kõik me oleme loodud liikuma. Peaasi algatatud projekt kutsus kõiki tähelepanu pöörama ka liikumisele rääkides vaimsest tervisest läbi ennetuse prisma. 

Mõned rühmad meie majast võtsid projektist osa ning läbi vaimse tervise vitamiinikuuri saadi osa viiest teemanädalast:

• uni ja puhkamine

• tasakaalustatud toitumine

• liikumine

• head suhted

• meeldivad emotsioonid

Ühel teemanädalal kutsuti liikumispause ühendama keskkonnahoiuga. Kevadisel ajal lume alt välja sulav prügi ei ole mitte ainult silmale halb vaadata, vaid on ohuks ka lindudele ning loomadele. Eesmärgiks oli lisaks liikumisele õpetada lapsi varasest lapsepõlvest peale mõistma, et me kõik oleme üks ning prügi maha visates viskame prügi maha mitte kellelegi teisele, vaid ikka iseendile. Sellele tähelepanu pöörates kasvavad neist iseenda ning keskkonna suhtes hoolivamad inimesed. Keskkonnahoidlikke liikumispause tehti lasteaia lähiümbruses, kus lisaks õppetööle korjati prügi ja anti seeläbi koormust kehale looduses.

Projekti raames saime vahvaid ülesandeid, millest nii mõnedki olid seotud keskkonnahoiu või loodusega üldiselt. Näiteks arutleti lastega teemal "Kui mina oleksin veelind/veetaim/kala, siis mis mind rõõmustaks? Kellega tunneksin ma end hästi? Keda ma pelgaksin?" või vahva korraldati lastele "Helijaht metsas"

Kindlasti tasub kõrva taha panna ühe teemanädala nipp:

 “Juba 20 minutit looduses rahustab. Ja süda ei puperdagi enam!” 

Kullerkupu lapsed metsas liikumisvõimalusi otsimas ning metsa koristamas.

Õpime tundma teisi rahvusi

Paikuse Lasteaias toimus sõbrapäeva nädala raames rahvaste sõpruse tantsupäev. Lapsed tutvusid erinevate maade tantsude ja lauludega. Lisaks vaadati, milliseid tantse tantsivad Ukraina lasteaia lapsed. Suur tänu külalisõpetaja Olenale, kes meie lastele oma maa tantsusamme õpetama saabus.

Lapsed said kaasa teha nii rahatantsu põhisamme kui balletiharjutusi. Selgus, et kõike polegi kohe väga kerge kaasa teha. Võrreldi ka eesti ja ukraina rahvariideid. Tuli välja, et meie triibu asemel kasutatakse neil hoopis palju rohkem tikandeid. Lisaks erinevusele tuli välja üks tore sarnasus. Nimelt on meie rahvuslill rukkilill ukraina tüdrukute pärjas kõrvuti päevalillega.
Täname liikumisõpetajaid Kristenit ja Kaurit ning Kullerkupu õpetajaid Siretit ja Jannat vahva päeva ettevalmistamise ja läbiviimise eest

Video vahendusel jõuti ka Aafrika mandrile. Näha sai teise mandri lapsi ja nendegi tantse. Lastele meeldis tantsuhommik väga. Toodi välja palju erinevusi rahvaste tantsude juures. Olulisemateks erinevusteks nimetati muusika, sammud, rahvariided. Rõõmuga tantsiti kaasa kõiki tantse, mida õpetajate või video vahendusel kaasa sai teha. Eriti tore oli laste jaoks muidugi Waka, Waka, aga selge oli ka meie oma Kaera-Jaan. 

Erinevate rahvaste ja kultuuridega tutvumine annab lastele võimaluse tegevuste  käigus näha maailma mitmekesisust.  Nii kujunevad erisusi toetavad väärtushinnangud ning lapsed õpilased on teadlikud laiemast maailmast. On oluline austada ja hinnata mitmekesisust. 

Täname Kullerkupu rühma vahva ürituse eest.