Kõrvitsad leiavad oma tee loomaaeda

Sellel õppeaastal osaleb taas Nurmenuku rühm kampaanias kõrvitsad loomaaiale. Leppisime lastevanematega sügisesel koosolekul kokku, et kevadel kasvatame lasteaias lastega kõrvitsataimed ette ja suvel hoolitsevad lapsed taimede eest kodus. Kõik sai tehtud plaanipäraselt aga ega alati ei lähe nagu plaanitud. Kõrvitsaseeme sai mulda pistetud aga rühm läks karantiini ja väikesed käekesed ei saanud seemnele armastust ja soojust pakkuda. Juhtus see, et  seemned idanema ei hakanud. Me lastega ei andnu aga alla ja pistsime mulda uued seemned, mis olid rühma veel alles jäänud. Nii saidki pooled rühma lastest kaasa taimed, kelle eest suvel hoolitseti. Tagasi toodi juba ilusad prisked kõrvitsad. Loodame seda traditsiooni jätkata.

Siia on märgitud kampaanias osalevad koolid ja lasteaiad:

https://www.google.com/maps/d/u/1/edit?mid=10QdgdYXMmw3t-iNjHoyOfq-arTFFihr4&ll=58.55975618550636%2C25.90871634999998&z=8

 

Multšime ja komposteerime

Märkamatult on saabunud kaunis sügis ning ka meie hooviala on mattunud lehevaiba alla. Sel nädalal töötasid õues lapsed ja kogu maja personal. Üle vaadati puud, põõsad ning vajadusel tehti ilulõikused. Lehtedest ja okastest pühiti ohutut liiklemist silmas pidades puhtaks teerajad. Üleliigsed lehed paigutati komposterisse. Kompostkast on meie majas töösse rakendunud. Karikakra rühma lapsed ja õpetajad hoiavad sellel kenasti silma peal ja biojäätmeid ning aiasaadusi muudkui koguneb. Varsti-varsti on loota kvaliteetset kraami 
taimekastidesse. Sel aastal otsustati mänguväljaku murualal puulehed ja tammetõrud multšida, et mullakihile tekiks huumust ning ära jääb ka riisumise vaev. Puulehti lisasime ka oma taimekastidesse. Lehed peaks seal kevadeks kenasti kõdunenud olema ning see omakorda lisab mullale rikkust. Püüdsime sel aastal olla võimalikult keskkonnasõbralikud ja ole sinagi.

Mõned näpunäited keskkonnaametilt:

Lehtede koristamisse tasub üldiselt suhtuda laisalt. Tee seda nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik. Paikades, kus lehed meid tegelikult ei sega, tasub need jätta looduse loomulikku aineringlusse.

👌Nii nagu looduses, jõuavad ka koduaias, haljasaladel ja parkides lehtede lagunedes toitained mulda ja juurte kaudu taimedesse tagasi. See loomulik väetis on taimedele vajalik.

🦔 Kui jätad lehed vähemasti mõnda aianurka vedelema, pakud talvekorterit näiteks siilidele, selgrootutele ja aiakahjuritest toituvatele putukatele.

🌳 Lehtede all toimetava elurikkuse hoidmiseks ei tasu lehti tingimata muruniidukiga purustada. Aeglasemalt lagunevaid lehti sobib ka kompostida või kasutada põõsaste all multšina.

💭Ohutuse huvides on mõistlik kõnniteedelt lehed kokku korjata ja sobivas kohas kompostida. Kuna lehepuhurid saastavad õhku ja teevad valju müra, eelista selleks reha või luuda.

https://keskkonnaamet.ee/uudised/langenud-puulehti-ei-tarvitse-koikjalt-koristada

Leivanädal Paikusel

 Oktoobrikuu alguses oli vist lausa igal päeval tunda koridoris liikudes leiva lõhna. Nimelt toimus meie majas leivanädal. Terve nädala tegevustes oli tähtsaimal kohal aastasadu eestlaste toidulaua au ja uhkus- rukkijahust leib.  Teadmisi hangiti nii vanaaja leivatoest kui ka tänapäevastest viisidest. Sinilille rühm käis õppekäigul Seljametsa muuseumis.  Õpiti selgeks erinevad teraviljad, põlluharimisviisid ja retseptid.  Lasteaia koridoris oli üles seatud väike õppenurk, mille abil teraviljadega tutvuda. Eks ikka oma silm on kuningas ja pildilt õppimine polegi päris see õige asi. Hea on ikka uurida, katsuda ja nuusutada. Rühmade õppetegevused olid nagu ikka lõimitud õppekava eesmärkidega ja nii sai kinnistatud märkamatult numbreid, kujundeid, tähti ja palju muud. Nädala jooksul mängiti temaatilisi mänge ja robootilised tegevused olid samuti omal kohal uute teadmiste hankimises või kinnistamises.

Maailmakoristuspäev meie majas

 Nii nagu nagu eelmiselgi aastal siis ka sel aastal osalesime taas maailmakoristuspäeval/nädalal. Iga rühm sai valida koristamiseks sobiva aja ja koha. Koristati nii hooviaalal, metsas kui ka kõnniteede ääres. Nurmenuku rühm mõõtis lausa ära ka oma läbitud vahemaa- tervelt 3,77 km jagu samme sai kogutud. Leitud prügi seas oli pakendeid, pabereid, kilekotte, taarat ja kahjuks leidsid Nurmenuku lapsed lasteaia parklast ka süstla. Lapsed seda õnneks ei puutunud, õpetajad toimtasid selle ohutult prügi hulka.

Maailmakoristuspäevast:

2007. aasta augustis istusid kohviku laua taga grupp inimesi,  kellel tekkis idee Eesti prügist puhtaks koristada ühe päevaga. Teeme Ära! õnnestumisele aitasid tollal kaasa 620 vabatahtlikku ja rohkem kui 500 organisatsiooni Eestis.

3. mail koristasid rohkem kui 50 000 inimest kokku 10 000 tonni prügi. See oleks võtnud riigil aega aastaid ja oleks maksnud 22,5 miljonit eurot. Kuid see tehti ühe päevaga ja läks maksma vaid pool miljonit eurot (peamiselt prügi käitlemise kulu jäätmefirmadele).

Tänaseks on erinevatel aegadel Teeme Ära! mudeli alusel oma riiki koristanud pea 20 miljonit inimest enam kui sajast riigist üle maailma. Esimene ülemaailme Maailmakoristuspäev ehk World Cleanup Day toimus 15. septembril 2018. Tegu oli maailma ajaloo suurima kodanikualgatusega, mis sai alguse ning mida juhiti Eestist. Eesti eestvedamisel koristasid üle maailma ühel päeval oma maad inimesed 158 riigis. 

Nurmenukkude leid

                                                          Karikakra koristajad

                                                       Kullerkupud koristamas