Heategu loomadele loomaaias

 Et loomaaia asukatel oleks rõõmu ning head-paremat nosimiseks!

Nurmenuku rühmas on olnud aastaid traditsiooniks kasvatada kevadel ette taimi, et sügisel saaki saada. Selle aasta kevad tuli meile kõigile natuke teistmoodi ja olime sunnitud olema lasteaiast eemal. See ei heidutanud meid. Kasvatasime rühmas taimi aga vähe väiksemas mahus. Iga laps sai koju kaasa kurgi ja basiiliku taime kelle eest suvel hoolitseda.

Lastega otsustasime, et võtame osa sellisest suurest kampaaniast nagu   „Kõrvitsad loomaaiale“. Selleks palusime lastevanematel võimalusel panna kasvama kõrvitsataim. Kõrvitsataime panime kasvama ka lasteaias. Lasteaias meil kõrvitsa kasvatamiseks head võimalused puuduvad ja meie taim kahuks saaki ei andnud. Küll aga tõid lapsed meile kodust enda hoole ja armastusega kasvatatud kõrvitsa viljad.

Sellel aastal saavad loomaaia elanikud meilt 6 kõrvitsat ja 3 arbuusi.

Selleks, et järgmisel aastal taas sellest üritusest osa võtta leppisime lastevanematega sügisesel koosolekul kokku, et kevadel kasvatame lasteaias lastega kõrvitsataimed ette ja suvel hoolitsevad lapsed taimede eest kodus. Loodame, et see kõrvitsate loomaaeda saatmine jääb nurmenukkudele pikaajaliseks traditsiooniks. 

Meie kõrvitsad aitas loomaeda transportida  kullerfirma DPD Eesti.

Loomaaia traditsiooniline kõrvitsapidu toimub sel aastal 31. oktoobril. Minge kõik seda üritust lastega vaatama.

 https://tallinnzoo.ee/sundmus/korvitsapidu-3/

Tervisenädal

 Meelespea rühmas toimus sel sügisel tervisele pühendatud nädal. Räägiti isiklikest hügieenivahenditest, tuletati meelde õiget kätepesu. Räägiti arstide tööst, pisikutest ja hea une vajalikkusest. Lapsed meisterdasid vahva kätepesu pildi, stetoskoobi, pisiku ja unemati. Tervisenädala unejutu raamatuks oli „Sööbik ja pisik“. 

Ema käest saad leiba sooja....

 Ema kätest saad leiba sooja, muredat, head.

Sooja leiba, mis lõhnab nagu põld, nagu maa

5. kuni 11. oktoobrini toimus Eesti Leivaliidu iga-aastane rukkileivakampaania „Leivanädal 2020“, mis tõstab tähelepanu keskpunkti aastasadu eestlase toidulauda ehtinud rukkijahust leiva.

Nii siis otsustasime, et nurmenuku rühma lapsed saaksid aimu kuidas leib lauale tuleb, ise leiba küpsetades.

Esmaspäeval segasime lastega kokku juuretise ja lasime sellel 24 tundi seista ja käärida. Teisipäeval lisasime linnasejahu, mitmeviljajahu, seemned, fariinisuhkru ja himaalaja soola ning panime leiva vormi kerkima. Proovisime ka kuidas maitseb natuke magusam leib ja ühe leiva tegime rosinate ning aprikoosi tükikestega.

Leivateo kõrvale arutasime lastega kuidas saab leib meie lauale.  Vanasti tehti alati leib ise kodus, oma kätega. Kust meie oma leiva saame? Mida vajab vili, et ta kasvaks? Mida vajame kasvamiseks meie? Milliseid töid tuli vanasti leiva saamiseks teha. Leib oli meie esivanematele põhitoidus ja oli väga tähtis, et leib oleks alati laual.

Jätku jumalaviljäle!

Meri, rand ja rannaniit

Kahel septembrikuu päeval osalesid meie lasteaia vanemad lapsed Pernova Loodusmaja poolt läbi viidavas õppeprogrammis, mille teemaks on meri, rand ja rannaniit. 

Programm toimus kahel päeval  Esimese päeva eesmärk oli  anda teada,  kes ja kuidas elab  - meres, rannaniidul ja roostikus. Rühmatöös tutvuti elupaikade, taime- ja loomaliikidega. Meisterdati raamat "Kes elab rannaniidul". 

Teisel päeval toimus õppekäik rannaniidul ja mererannas. Õppekäigu eesmärk oli näitlikustada ja kinnitada eelenvalt selgitatud mere, rannaniidu ja roosiku elukeskkondi (loomastik, taimestik; nende vajalikkust). Tehti tutvust mere, rannaniidu ja roostikuga. Vaadeldi erinevaid elusolendeid ja nende tegevusjälgi. Õpiti selgeks mõned näidisliigid. Tutvuti keskkonnahoiu põhimõtetega ning räägiti elukeskkondade vajalikkusest inimestele ja teistele organismidele (nt miks inimesed vajavad metsa, kuldhänilane rannaniitu ning miks hunt ei saa pargis elada). Lastel oli võimalus rääkida oma kogemustest looduskeskkonnas.  

Programmis osalemine toetas laste oskust väärtustada keskkonnahoidlikku mõtteviisi ning kogeda ja näha paljuski ise.