Rohelise mõtteviisi kujundamine algab varakult – mälumäng lasteaias

Meie lasteaias toimus juba teist aastat järjest eriline ja oodatud sündmus – 5–7-aastaste laste mälumäng, mis keskendus Rohelise Kooli teemadele. Tegemist oli hariva ja samas lõbusa ettevõtmisega, kus lapsed said proovile panna oma teadmised keskkonnahoiu, looduse ja säästva eluviisi kohta.

Mälumänguks moodustasime viieliikmelised võistkonnad, et soodustada koostööd ja üksteisega arvestamist. Iga meeskond sai võimaluse arutada, mõelda ja koos vastuseid leida. Küsimused olid koostatud laste vanust arvestades ning puudutasid mitmeid olulisi teemasid nagu prügi sorteerimine, vee ja energia säästmine, loomade ja taimede tundmine ning looduse hoidmine.

Õhkkond oli elev ja toetav – lapsed elasid üksteisele kaasa ning tundsid rõõmu nii õigetest vastustest kui ka ühisest tegutsemisest. Mälumäng ei olnud pelgalt võistlus, vaid ennekõike õppimise ja avastamise kogemus. Oli rõõm näha, kui teadlikud ja hoolivad on meie lapsed keskkonna suhtes.

Sellised ettevõtmised aitavad juba varases eas kujundada keskkonnateadlikku mõtteviisi ning õpetavad, et igaühel meist on roll meie planeedi hoidmisel. Täname kõiki osalejaid, juhendajaid ja korraldajaid, kes selle toreda päeva võimalikuks tegid!

Jääme põnevusega ootama järgmise aasta mälumängu ning uusi teadmisi, mida koos avastada!

Artikli autor: Silli Välimäe

Õppepäev Carl Robert Jakobsoni Talumuuseumis

Saialille ja Meelespea rühma lapsed käisid toredal ja õpetlikul õppepäeval Carl Robert Jakobsoni Talumuuseumis. See oli päev, mis viis meid ajas tagasi ning andis hea ülevaate sellest, kuidas vanasti elati, söödi ja igapäevatoimetusi tehti.

Päev algas tutvumisega vana aja söögikommete ja lauakultuuriga. Lastele räägiti, milline oli vanasti toidulaud, kust saadi toitu ning kuidas seda valmistati. Oli huvitav kuulda, kui palju tehti ise – alates leivast kuni võini välja. Samuti saime teada, millised olid kombed lauas ning kuidas söömine oli omamoodi tähtis rituaal.

Õppeprogrammi käigus said lapsed ise käed külge panna. Valmistasime koos võid ning küpsetasime kaerahelbeküpsiseid. See oli lastele eriti põnev, sest nad said ise protsessis osaleda ja näha, kuidas lihtsatest koostisosadest midagi maitsvat valmib.

Lisaks tutvusime taluloomadega, mis pakkus lastele palju rõõmu ja elevust. Samuti külastasime vesiveskit, kus saime näha, kuidas veskikividega jahvatati jahu. See andis hea ettekujutuse, kui palju tööd tuli vanasti teha, et saada igapäevast toitu.

Päeva lõpus ootas meid ühine lõunasöök. Enne sööma asumist tutvustati taas vana aja lauakombeid. Lastele jaotati rollid ning vastavalt sellele said nad ka kostüümid selga. See muutis kogu kogemuse veelgi elavamaks ja lõbusamaks.

Kokkuvõttes oli tegemist väga sisuka ja meeldejääva päevaga. Lapsed said uusi teadmisi, praktilisi kogemusi ning palju rõõmu ühisest tegutsemisest. Sellised õppekäigud aitavad minevikku paremini mõista ning väärtustada seda, mis meil täna olemas on.

Artikli autor: Silli Välimäe

Kullerkupu rühma kevadine avastusretk

Kevade saabumine on alati eriline aeg – loodus ärkab, päevad muutuvad pikemaks ning igal sammul võib märgata uusi ja põnevaid muutusi. Just seda kõike asus avastama ka Kullerkupu rühm, kes alustas kevade uurimist metsas.

Meie retk viis meid looduse keskele, kus lapsed said oma silmaga näha esimesi kevade märke. Uurisime puid ja märkasime, kuidas pungad tasapisi paisuvad, valmis uuteks lehtedeks. Maapind oli pehmenenud ja kohati juba sulanud, andes märku, et talv on taandumas. Kõige rohkem elevust tekitas aga linnulaul – peatusime, kuulasime ja püüdsime erinevaid hääli eristada. Tutvusime ka kuldnokaga ning vaatasime tema pesakasti, arutledes, miks linnud kevadel tagasi Eestisse lendavad ja millist kodu nad siin otsivad.

Kevade uurimine ei jäänud ainult metsa. Rühmas jätkusid tegevused sama põnevalt ja praktiliselt. Lapsed said ise külvata taimekastidesse päevalille-, brokkoli- ja herneseemneid. See andis neile võimaluse jälgida taimede kasvamist päev-päevalt – kuidas väikesest seemnest saab tasapisi roheline võrse. Laste jaoks oli see justkui väike ime, mille sündi nad ise suunasid ja mille eest hoolt kandsid.

Erilist rõõmu pakkus ka emade päevaks valmistumine. Selleks külvasid lapsed lilleseemneid, mõeldes oma emadele ja soovides neile midagi ise kasvatatud ja südamest tulevat kinkida. Taimede eest hoolitsemine õpetas lastele kannatlikkust, tähelepanelikkust ja hoolivust.

Kevadeteemad jõudsid ka kunstitundidesse, kus kujutasid kevade tunnuseid – tärkavaid taimi, linde ja looduse muutumist. Töödes põimusid nii metsas kogetud tähelepanekud kui ka laste enda fantaasia. Nii said teadmised ja kogemused loomulikul viisil kokku.

Kogu see protsess aitas lastel paremini mõista, kuidas kevad meie ümber samm-sammult ellu ärkab. Läbi vaatluste, arutelude ja praktiliste tegevuste muutus õppimine elavaks ja tähendusrikkaks. Kevad ei olnud enam lihtsalt aastaaeg – see oli midagi, mida sai ise kogeda, märgata ja kaasa teha.

Artikli autor: Marika Sipelgas

Meeleolukas vastlapäev Paikuse Lasteaias

Üks veebruarikuu teisipäev tõi kaasa oodatud talverõõmud nii suurtele kui väikestele. Varahommikune karge pakane leebus ning Vastlapäev tuli sooja päikese ja kelgusahinaga.

Tänavu tähistasime Vastlapäeva kahepäevase üritusena - lusti jagus nii väiksematele kui ka suurematele ning lapsed said talverõõme nautida täiel rinnal.

Esimesel päeval vallutasid õueala meie kõige nooremad, kus neid ootasid ees mitmed Vastlapäeva traditsioonidega seotud tegevused. Alustuseks rivistati mängukelgud joonele ning märguande peale libistati nad teele…iga laps soovis oma kelgule kõige pikemat teekonda.

Seejärel asuti hernesupiks ettevalmistusi tegema – läks käima väle „Hernejaht“, eesmärgiga võimalikult palju herneid oma potti koguda. Elevust pakkus ka „Vastlakukli teekond“ taignarulli alt ahju. Päeva lõpetas lõbus „Vastlavurrimäng“, kus sai proovile panna tasakaaluoskust ja osavust. Nagu ükski vurr ei keerle lõpmatuseni, siis kukkusid ka väiksed „vastlavurrid“ tegevuse lõppedes pehmesse lumme…

Teisel päeval trallisid vanemad rühmad kelgumäel. Toimusid sportlikud ja mängulised tegevused, kus kõik said proovile panna oma kiirust, vastupidavust ja osavust. Populaarne mäng oli „Vastlamäe vallutamine“ – hoogne võidujooks mäkke, et kaaslasest kiiremini kohale jõuda.

Palju elevust ja emotsionaalset kaasaelamist tekitas ka „Vastlalippude röövimine“, kus tuli vastaselt lipukesi ära napsata.

Loomulikult oli asjakohane ka lõbus liu laskmine, mis seekord oli kavas võistkondliku spordialana „Pikim rühmaliug“. Mäng nõudis nii nutikust kui ka head meeskonnatööd.

„Pikima linakiu“ tegemiseks sukeldusid lapsed pikali lumme, et moodustada võimalikult pikk rivi – tähistamaks head linaõnne. Ühine ettevõtmine pakkus nalja ning tugevdas ühtekuuluvustunnet.

Kahe päeva jooksul said lapsed pisut aimu vanadest rahvakommetest ning samas ka nautida talverõõmu. See oli koosolemise, liikumise ja rahvatraditsioonide väärtustamise aeg.

Artikli autor: Liikumisõpetaja Anu Vill

Sooja kampsuni nädal

Meie lasteaias toimus Sooja kampsuni nädal – ettevõtmine, mille idee on alguse saanud Belgiast. Nädala eesmärk ei olnud ainult soojade kampsunite kandmine, vaid laiemalt energia säästmise, soojuse hoidmise ja taaskasutuse teema mõtestamine laste jaoks.

Igal rühmal oli võimalus teemat käsitleda oma äranägemise järgi, arvestades laste vanust ja huvisid. Nii kujunes nädal sisukaks ja mitmekülgseks, kus energia, soojuse ja keskkonnahoiu teemad lõimiti igapäevategevustesse.

Rühmades arutleti laste eelteadmiste üle ning otsiti vastuseid küsimustele, mis on energia ja kuidas seda säästa. Tutvuti energia sümbolitega, uuriti temperatuuri muutumist aastaaegade lõikes ning mõtestati pluss- ja miinuskraade. Lapsed said kogemuse, et ka väikestel muutustel – näiteks toatemperatuuri veidi madalamaks keeramisel – on oma tähendus.

Teemat avati ka läbi praktiliste tegevuste ja katsete. Uuriti, kuidas tekib jää ning kuidas erinevad tingimused mõjutavad sulamist. Arutleti, kuidas loomad külmas keskkonnas sooja hoiavad, ning otsiti seoseid rasvakihi ja soojapidavuse vahel. Pingviinide ja jääkaru näitel käsitleti elupaiku, toitumist ja kohastumusi, lõimides loodusteadmised matemaatiliste ja keeleliste ülesannetega.

Oluline osa nädalast oli ka materjalide päritolu ja taaskasutuse teema. Lapsed said teada, kuidas villast valmib lõng ja lõngast kampsun. Uuriti erinevaid kampsuneid, võrreldi materjale ning mõtestati, miks soe riietus aitab energiat säästa. Kunstitegevustes kasutati nii tavapäraseid kui ka taaskasutusmaterjale, andes vanadele esemetele uue kasutuse ja tähenduse.

Nädala jooksul valmistas iga rühm oma kampsunid, mis pandi välja koridori ühisele näitusele. Mõnes rühmas värviti ja kujundati mustrilisi kampsuneid, teises kasutati lisaks lõnga, kanga- ja taaskasutusmaterjale, et luua ruumilisemaid ja erineva tekstuuriga töid. Ühine näitus andis lastele võimaluse näha, kui erinevalt saab ühte teemat käsitleda, ning tunda rõõmu oma ja kaaslaste loomingust.

Ühe rühma jaoks kulmineerus nädal õppekäiguga Pärnusse, kus külastati Pärnu Uue Kunsti Muuseumit ja taaskasutusnäitust „ANNA UUS ELU“. Näitus andis lastele uusi ideid ning avardas arusaama sellest, kui mitmekülgselt on võimalik erinevaid materjale uuesti kasutada. Mitmele lapsele oli see ka esmakordne muuseumikülastus.

Sooja kampsuni nädala tegevused toetavad laste arengut mitmel tasandil:

• kujuneb arusaam, mis on energia ja miks tuleb seda säästa;
• areneb põhjus-tagajärg seoste mõistmine läbi katsete ja vaatluste;
• laienevad teadmised loodusest ja loomade kohastumustest;
• kujuneb keskkonnateadlik mõtteviis ja vastutustunne;
• areneb loovus ning oskus kasutada materjale säästlikult;
• tugevnevad koostöö- ja arutlemisoskused.

Keskkonnahoidu ja säästlikku mõtteviisi on oluline kujundada juba lasteaias. Varajased kogemused ja arutelud aitavad lapsel mõista, et tema valikutel on tähendus. Nii kasvab teadlik ja hooliv põlvkond, kes oskab märgata, mõelda ja vastutust võtta.

Artikli autor: Silli Välimäe

Talv on käes – lapsed avastavad lume rõõme

Talv on lõpuks saabunud ja koos sellega ka kauaoodatud lumi. Päevalille rühma väikestele lastele tõi lumi kaasa palju rõõmu ja uusi avastamisrõõme. Lapsed said uurida, milline lumi tegelikult välja näeb, kas ta on külm või soe ning kas pigem pehme või kõva. Selleks ei piirdunud me ainult õues vaatlemisega – lund uudistasime ka toas.

Enne, kui päriselt lumega mängima hakkasime, vaatasime pilte lumest ja jääst ning arutasime, kuhu lumi sadanud on, mis värvi see on ja mida kõike lumega teha saab. Kõige rohkem meeldis lastele siiski ise lume sees möllata: veereda, lund õhku visata ja lihtsalt nautida talverõõmu. Lumemaitset lapsed veel ei proovinud, kuid kindel on, et selle kogemuseni jõuame kindlasti.

Lapsed korjasid kinnastega lund ja tassisid seda väikeste autode kastidesse. Lumepalle me kahjuks teha ei saanud, sest lumi polnud veel sulanud piisavalt, kuid selle asemel loopisime vatiinist tehtud lumepalle, mis pakkusid samuti palju lõbu. Rühmas said nukud talveriietuse, et nad ei külmetuks – lapsed „riietasid“ neid hoolikalt, õppides samal ajal hoolivust ja empaatiat.

Õues jätkus lõbu veelgi. Lapsed laskusid pepu peal väikestest künkast alla ja proovisid saabastega libistades suusatada. Samuti kasutasime rühmas kott toolist tehtud „mägesid“, et mõtteliselt pikendada õueaega ja mängida talverõõme ka toas.

On tõeliselt tore näha, et lumi on lõpuks maas ja talv on taas talve nägu. Lapsed said oma kätega tunda lume tekstuuri, nautida mängu ja avastada talve maagilist külge – ja meiegi täiskasvanutena saime meenutada, kui rõõmustav võib olla lihtsalt lumi ja väikesed talverõõmud.

Artikli autor: Päevalille õpetaja Helle