Väikesest seemnest suureks rõõmuks

 Ühel kaunil märtsikuu reedel istusime Nurmenuku rühma lastega ning nautisime koos õhtuooteks pakutud mahlaseid apelsine. Söögi kõrvale tekkis lastel loomulik uudishimu, mis need väikesed seemned apelsini sees on ja mis neist saada võib? Sellest algas põnev arutelu seemnetest, taimede kasvamisest ning sellest, kuidas ühest pisikesest seemnest võib aja jooksul kasvada taim, mis kannab vilju.

Lapsed kuulasid huviga ning jagasid oma mõtteid ja teadmisi. Üheskoos otsustasime teha väikese katse, paneme apelsiniseemned mulda ja jälgime, mis edasi saab. Iga laps sai võimaluse seeme potti istutada, seda kasta ning hoolitseda selle eest, et taimel oleks kasvamiseks kõik vajalik olemas.

Päevad möödusid ja laste elevus kasvas. Igal hommikul vaadati põnevusega potte, et näha, kas midagi on juba juhtunud. Peagi ilmusid mullast välja esimesed rohelised võrsed. Rõõm oli suur, seemnetest olid kasvama hakanud väikesed taimed.

Ajapikku kasvas meie rühmas kokku täpselt 20 väikest apelsinitaime, just nii palju, kui on meie rühmas lapsi. See tundus meile kõigile erilise ja tähendusrikka kokkusattumusena.

Kui lähenes emadepäev, tekkis lastel ilus mõte kinkida oma hoole ja armastusega kasvatatud taim kõige kallimale inimesele, emale. Nii sai iga ema emadepäevaks väikese apelsinipuu, millesse oli pandud palju hoolt, kannatlikkust ja armastust.

See projekt õpetas lastele, et kasvamine vajab aega, hoolt ja tähelepanu. Samuti andis see lastele võimaluse kogeda, kui suur rõõm võib sündida ühest väikesest seemnest.

See oli rohkem kui lihtsalt taime kasvatamine, see oli õppimine, avastamine ja rõõmu kinkimine.

Artikli autor: Kristel Merimaa