Neljast kartulist sai päris oma kartulisaak!

Kevadel pistsid meie väikesed Nurmenukud oma peenrakasti neli kartulit. Ikka selleks, et oma silmaga näha, kust kartul tuleb, kuidas ta kasvab ja mida taim kasvamiseks vajab.

Enne suvepuhkust jõudsid lapsed oma kartulitaimede eest ka hoolitseda. Neid kastes, kasvamist jälgides ja rõõmustades iga uue mullast tärganud lehekese üle.

Siis saabus suvi, lapsed läksid puhkama ja kartulid jäid peenrakasti oma elu elama. Eks nad kasvasid ikka selle kevadel mulda pandud hoole ja armastuse najal!

Sügisel lasteaeda naastes ootas lapsi ees põnev avastus! Kartulitaimed olid suureks kasvanud ja varred juba närbunud. Aga mis küll mulla all peidus oli?

Väikesed käed asusid usinalt tööle ja oh seda rõõmu, neljast kevadel mulda pistetud kartulist oli sirgunud päris korralik saak!

Aga meie kartulite seiklus pole veel läbi! Nüüd ootab saaki ees teekond õppekööki, kus lapsed koos õpetajatega valmistavad oma kasvatatud kartulitest maitsvaid kauboikartuleid.

Nii need meie väikesed Nurmenukud kasvavadki, järjest suuremaks, targemaks ja teadlikumaks! Ja mis kõige toredam, oma kätega kasvatatud toit maitseb ikka kõige paremini!

Artikli autor: Kristel Merimaa

Paikuse lasteaia Sinilille rühma lapsed maailmakoristuspäeval: hoiame oma kodukohta üheskoos

Sügisese maailmakoristuspäeva raames võtsid Paikuse lasteaia Sinilille rühma lapsed 18. septembril  ette lasteaia lähikonna koristamise. Tegelikult on erinevad rühmad prügi koristanud terve nädala vältel ning olime üsna kindlad, et vähemasti lasteaia ümbrus on nüüd igati puhas.

Paraku ei olnud nähtud pilt sugugi nii ilus.

Lapsed tegid oma tööd suure hoolega ja ning korjasid üles kõik, mis loodusesse ei kuulu. Mõne kommipaberi võib ehk tõesti olla maha pillanud mõni suurem või väiksem maiustaja – neid oli koristamise käigus siiski pigem üksikuid.

Hoopis kurvem oli näha seda, mida lapsed kindlasti maha ei viska. Koristamisel leidus palju suitsukonisid ja huuletubakajääke ning muud prügi, mille koht ei ole metsa all ega looduses. Need ei ole lasteaialaste tekitatud prügi.

Laste jaoks oli koristamine ühtaegu  töö kui ka avastamisretk. Üheskoos otsiti, märgati ja arutati, milline prügi kuulub millisesse prügikasti ja eelkõige, miks inimesed oma prügi maha viskavad. Viimane jääbki arusaamatuks. Ühiste korrastamiste kaudu õpivad lapsed märkama oma ümbrust ning mõistma, et puhas elukeskkond ei teki iseenesest.

Kõige olulisem on see, mida lastele oma eeskujuga näitame. Kui õpetame lapsele, et prügi koht on prügikastis, siis peaks see põhimõte kehtima ka täiskasvanute puhul. Lapsed märkavad rohkem, kui me arvame.

Kallid Paikuse elanikud, soovime siinkohal pöörata tähelepanu millelegi väga lihtsale: tänavad, mänguväljakud ja metsaalused on meie kõigi jaoks. Need on kohad, kus liigume koos oma lastega, jalutame, mängime ja naudime oma kodukohta.

Palun – ära viska oma soga maha!

Kui lapsed oskavad märgata ja hoolida ning oma väikeste kätega meie ümbrust puhtamaks teha, siis saame seda ju kõik teha. Prügikast ei ole kunagi liiga kaugel selleks, et koni, pakend või muu prügi sinna visata.

Väärtustame väikeste laste tööd ja mängupaiku. Hoiame Paikust – mitte ainult maailmakoristuspäeval, vaid iga päev.

Artikli autor: Triinu Niitoja

Liikumisnädal Paikuse Lasteaias - Karumõmmid, pallid, QR-koodid ja 30 kilomeetrit

Euroopa spordinädala raames toimus Paikuse lasteaias meeleolukas ja liikumisrohke nädal, mille jooksul said lapsed iga päev osa erinevatest sportlikest tegevustest. Nädala eesmärk oli pakkuda lastele rõõmu liikumisest, panna proovile nende osavus ja vastupidavus ning tuua sportlik tegevus igasse päeva, et toetada lapse füüsilist arengut ning kujundada liikumisharjumusi.

Spordinädala jooksul said lapsed joosta, hüpata, ronida, roomata, palle lennutada ning QR-koode ja karumõmmisid jahtida. Ning ega täiskasvanudki seekord niisama pealt vaadata ei saanud!

Nädal algas jooksuhommikutega, kus lapsed said erinevate jooksumängude abil proovile panna oma kiiruse ja osavuse. Joosti edasi, tagasi ja võib-olla mõnel hetkel ka lihtsalt sellepärast, et joosta oli tore ning naer ja elevus käisid asja juurde.

Järgmistel päevadel võtsime ette takistusrajad „Hüppa–roni–rooma“. Nagu nimigi ütleb, oli rada vaheldusrikas ning pugemist, pusimist,  head tasakaalu- ja kehakontrollioskust oli hädasti vaja. Rajad olid kohandatud vastavalt laste vanusele, nii et igaüks sai end proovile panna just talle sobival moel. Mõni takistus tundus esialgu päris keeruline, aga nagu spordis ikka – proovimine on juba pool võitu!

Lisaks saalitegevustele toimus õues üks eriti põnev ettevõtmine – „Karumõmmide geopeitus“.

Lasteaia ümbrusesse, jalutuskäigu kaugusele, oli peidetud neli QR-koodi. Iga koodi alt avanes üks erinevat värvi karumõmmi pilt. Niisiis tuli silmad lahti hoida, ümbrust tähelepanelikult uurida ja õiged koodid-karumõmmid üles leida. Natuke nagu aardejaht, natuke nagu detektiivitöö ja natuke nagu hasart „Kes leiab karu esimesena?“.

Kõige väiksematele, sõimerühmade lastele, tekitas põnevust päriskarumõmmide otsimine. Lasteaia hoovialale olid peidetud väikesed värvilised mõmmi-kujukesed, mida oli tore avastada. Mõni karumõmm oli kohe silma all, mõni aga oskas ennast päris hästi ära peita. Kuid lapsed olid terased ning ükski karu kaduma jäänud!

Spordinädala lõpetas lõbus pallimänguhommik. Pallid lendasid kõrgele ja kaugele ning laste rõõm oli suur. Ning kui mõni pall vahepeal hoopis omapäi uitama läks, oli seegi osa mängust.

Samal ajal, kui lapsed saalis ja õues lustisid, hoidsid ka õpetajad oma nutikellad – telefoni äpid töös, et ükski samm kaduma ei läheks. Õpetajatele oli seatud eesmärk/väljakutse – „Sammudes või vändates 30 km“, kus nädala jooksul tuli koguda 30 kilomeetrit kas kõndides, joostes või jalgrattaga sõites.

Osalejaid oli palju ja kilomeetreid kogunes usinalt. Kõige kiiremad ja tublimad jõudsid 30 km-ni juba esimeste päevadega, teised võtsid rahulikumalt, päev korraga. Kõik, kes osa võtma tulid, püsisid lõpuni rajal, andes omale võimaluse midagi enda tervise heaks ära teha. Mõnel jäi lõppeesmärgist küll natuke puudu, kuid enese proovilepanek oli ikkagi väärtuslik kogemus. Alati ei olegi kõige tähtsam see, kui palju kilomeetreid jõuab läbi tormata, vaid hoopis harjumus diivanilt püsti saada ja liikuma hakata.

Miks me üldse liigume?

Liikumine ei ole oluline ainult selleks, et joosta sõbrast kiiremini või hüpata kõige kõrgemale. Regulaarne liikumine toetab laste kehalist arengut, aitab kujundada liikumisharjumusi ning pakub rõõmu ja võimalusi koos tegutsemiseks. Läbi liikumismängude õpivad lapsed tunnetama oma keha, arendavad tasakaalu, koordinatsiooni ja osavust ning saavad kogemuse, et liikumine on loomulik osa päevast.

Samuti vajavad liikumist ka täiskasvanud. Meie keha ei ole loodud terve päeva toolil istuma – isegi siis, kui tool on väga mugav. Liikumine aitab hoida keha ja vaimu aktiivsena, püsida terve ning pakub võimalust argipäeva saginast korraks välja tulla.

Kõige olulisem on aga eeskuju. Liikumisharjumusi ei kujundata ainult sõnadega, vaid eelkõige koos tegutsedes.

Paikuse lasteaia spordinädal näitas, et liikumine ei pea olema kohustus, vaid hoopis lõbus ja loomulik tegevus. Selleks pole alati vaja suuri spordiväljakuid ega keerulisi treeninguid – vahel piisab pallist, mõnest peidetud karumõmmist ja heast tahtest. Ning kui mõni täiskasvanu selle kõige käigus ka 30 kilomeetrit täis sai, siis on põhjust küll enesega rahule jääda.

 Artikli autor: Anu Vill

Maailmakoristuspäev Paikuse lasteaias – väikesed sammud puhtama maailma nimel

Iga suur muutus algab väikestest tegudest ja just neid väikeseid, kuid tähendusrikkaid samme astusid ka Paikuse lasteaia lapsed, osaledes Maailmakoristuspäevadel. Üheskoos pöörasime tähelepanu meid ümbritsevale keskkonnale, puhtale loodusele ja sellele, kuidas igaüks meist saab oma igapäevaste valikutega maailma paremaks muuta.

Tänavuste maailmakoristuspäevade fookuses oli väikeprügi – maas vedelevad paberitükid, kommipaberid, plastikutükid ja muu märkamatu praht, mis võib esmapilgul tunduda tühine, kuid mille mõju loodusele on märkimisväärne.

Väikesed prügitükid, suured tagajärjed.

Sageli ei panda tähelegi, kui palju väikest prügi meie ümber leidub. Üks maha visatud kommipaber või maha kukkunud plastikutükk võib tunduda tähtsusetu, kuid loodusesse sattudes võib see kahjustada taimi, loomi ja kogu ümbritsevat elukeskkonda. Prügi võib jõuda tuule ja veega kraavidesse, veekogudesse ning lõpuks ka merre. Väikestest plastikutükkidest võib aja jooksul tekkida mikroplast, mis jääb keskkonda pikaks ajaks.

Maailmakoristuspäeva mõte on juhtida tähelepanu prügiprobleemile, innustada inimesi ühiselt tegutsema ning näidata, et puhtama ja tervislikuma elukeskkonna loomine on meie kõigi ühine vastutus. See ei tähenda ainult ühe päeva jooksul prügi koristamist, vaid ka keskkonnateadlikkuse suurendamist ja harjumuste kujundamist, mis aitavad hoida meie koduplaneeti puhtana iga päev.

 Keskkonnahoid algab juba lasteaias

Paikuse lasteaias osalesid maailmakoristuspäevadel usinalt kõik vanuserühmad. Iga rühm panustas oma jõu ja oskuste kohaselt, märgates ümbritsevat keskkonda ning aidates kaasa lasteaia õueala ja lähiümbruse puhtamaks muutmisele. Laste jaoks ei olnud tegemist pelgalt koristamisega. See oli praktiline õppetund, kus oma silmaga nähti, kui palju väikest prügi võib looduses leiduda, ning saadi kogemus sellest, kuidas igaüks saab midagi ära teha.

Just varases lapsepõlves kujunevad väärtushinnangud ja igapäevased harjumused. Kui laps õpib juba lasteaias, et prügi koht on prügikastis, et maha visatud prügi tuleb märgata ning võimalusel õigesti ära visata, kujuneb temast hoolivam ja keskkonnateadlikum inimene. Üheskoos tegutsedes õpivad lapsed ka vastutust, koostööd ja teistega arvestamist. Nad mõistavad, et puhas keskkond ei ole iseenesestmõistetav, vaid selle hoidmiseks on vaja igaühe panust. 

 Rõõm väikestest tegudest ja lootus puhtamale tulevikule

Lapsi saatis koristamisel tegutsemisrõõm ja elevus. Oli tore näha, kui usinalt nad prügi märkasid, seda kokku korjasid ning rõõmustasid iga väikese teo üle, millega ümbritsev keskkond puhtamaks sai. Laste siiras tegutsemistahe ja soov looduse heaks midagi ära teha tuletasid meile meelde, kui loomulikult võib hoolivus alguse saada juba kõige väiksematest asjadest. Samas on täiskasvanuna kurb tõdeda, et looduses leidub endiselt nii palju prügi, mille on sinna jätnud inimesed, kes võiksid samuti oma ümbruse puhtusest hoolida. Prügi maha viskamine ei ole paratamatus, vaid valik. Just seetõttu on oluline, et keskkonnahoid ei jääks ainult lasteaias õpitud teadmiseks, vaid jõuaks ka kodudesse, kogukonda ja inimeste igapäevastesse harjumustesse.
Meie suurim lootus on, et täna lasteaias omandatud teadmised ja kogemused saadavad lapsi ka tulevikus. Et nad kasvavad inimesteks, kes märkavad, hoolivad ja tegutsevad ning annavad oma eeskujuga edasi väärtusi, mis aitavad hoida meie loodust ka järgmiste põlvkondade jaoks.

Me ei korista ainult tänast päeva – me kasvatame hoolivamat ja keskkonnateadlikumat homset. Hoolime loodusest ja hoiame ennast.

Keskkonnahoidlike tegevuste juures ei tohi kunagi unustada ohutust. Lastele on oluline õpetada, et kuigi prügi märkamine ja koristamine on hea ning vajalik tegu, ei tohi iga maas leiduvat eset ise üles korjata. Looduses võib leiduda teravaid, määrdunud või muul moel ohtlikke esemeid, mille puutumine ei ole lastele ohutu.

Seetõttu on täiskasvanu roll olla laste kõrval, neid juhendada ning vajadusel ise prügi üles korjata, kasutades sobivaid kaitsevahendeid, näiteks kindaid. Lapsed saavad olla tublid märkajad ja suunajad – kui nad näevad prügi, annavad nad sellest õpetajale teada ning täiskasvanu hindab olukorda ja otsustab, kuidas edasi tegutseda.

Ka lapsevanemate eeskuju ja juhendamine on siin väga olulised. Üheskoos saame õpetada lastele, et looduse hoidmine tähendab nii ümbritseva keskkonna eest hoolitsemist kui ka enda ja teiste tervise ning turvalisuse väärtustamist.
Meie eesmärk on kasvatada väikestest peale hoolivaid keskkonnateadlikke inimesi, kes oskavad märgata, hoolida ja tegutseda – alati turvaliselt.

Märkame, hoolime ja tegutseme!

Maailmakoristuspäevad tuletasid meile meelde, et keskkonnahoid ei pea algama suurtest tegudest ega keerulistest ettevõtmistest. Mõnikord piisab sellest, kui märkame maas vedelevat prügitükki, viime selle prügikasti või tuletame sõbrale meelde, miks prügi maha ei visata. Iga koristatud paberitükk, iga õigesse kohta pandud kommipaber ja iga lapse teadlik valik on väike panus puhtama tuleviku heaks. Paikuse lasteaia lapsed näitasid taas, et hoolivus looduse vastu algab märkamisest ning üheskoos tegutsedes saame muuta oma koduümbruse puhtamaks ja maailma paremaks paigaks.

 Artikli autor: Silli Välimäe