Liikumisnädal Paikuse Lasteaias - Karumõmmid, pallid, QR-koodid ja 30 kilomeetrit

Euroopa spordinädala raames toimus Paikuse lasteaias meeleolukas ja liikumisrohke nädal, mille jooksul said lapsed iga päev osa erinevatest sportlikest tegevustest. Nädala eesmärk oli pakkuda lastele rõõmu liikumisest, panna proovile nende osavus ja vastupidavus ning tuua sportlik tegevus igasse päeva, et toetada lapse füüsilist arengut ning kujundada liikumisharjumusi.

Spordinädala jooksul said lapsed joosta, hüpata, ronida, roomata, palle lennutada ning QR-koode ja karumõmmisid jahtida. Ning ega täiskasvanudki seekord niisama pealt vaadata ei saanud!

Nädal algas jooksuhommikutega, kus lapsed said erinevate jooksumängude abil proovile panna oma kiiruse ja osavuse. Joosti edasi, tagasi ja võib-olla mõnel hetkel ka lihtsalt sellepärast, et joosta oli tore ning naer ja elevus käisid asja juurde.

Järgmistel päevadel võtsime ette takistusrajad „Hüppa–roni–rooma“. Nagu nimigi ütleb, oli rada vaheldusrikas ning pugemist, pusimist,  head tasakaalu- ja kehakontrollioskust oli hädasti vaja. Rajad olid kohandatud vastavalt laste vanusele, nii et igaüks sai end proovile panna just talle sobival moel. Mõni takistus tundus esialgu päris keeruline, aga nagu spordis ikka – proovimine on juba pool võitu!

Lisaks saalitegevustele toimus õues üks eriti põnev ettevõtmine – „Karumõmmide geopeitus“.

Lasteaia ümbrusesse, jalutuskäigu kaugusele, oli peidetud neli QR-koodi. Iga koodi alt avanes üks erinevat värvi karumõmmi pilt. Niisiis tuli silmad lahti hoida, ümbrust tähelepanelikult uurida ja õiged koodid-karumõmmid üles leida. Natuke nagu aardejaht, natuke nagu detektiivitöö ja natuke nagu hasart „Kes leiab karu esimesena?“.

Kõige väiksematele, sõimerühmade lastele, tekitas põnevust päriskarumõmmide otsimine. Lasteaia hoovialale olid peidetud väikesed värvilised mõmmi-kujukesed, mida oli tore avastada. Mõni karumõmm oli kohe silma all, mõni aga oskas ennast päris hästi ära peita. Kuid lapsed olid terased ning ükski karu kaduma jäänud!

Spordinädala lõpetas lõbus pallimänguhommik. Pallid lendasid kõrgele ja kaugele ning laste rõõm oli suur. Ning kui mõni pall vahepeal hoopis omapäi uitama läks, oli seegi osa mängust.

Samal ajal, kui lapsed saalis ja õues lustisid, hoidsid ka õpetajad oma nutikellad – telefoni äpid töös, et ükski samm kaduma ei läheks. Õpetajatele oli seatud eesmärk/väljakutse – „Sammudes või vändates 30 km“, kus nädala jooksul tuli koguda 30 kilomeetrit kas kõndides, joostes või jalgrattaga sõites.

Osalejaid oli palju ja kilomeetreid kogunes usinalt. Kõige kiiremad ja tublimad jõudsid 30 km-ni juba esimeste päevadega, teised võtsid rahulikumalt, päev korraga. Kõik, kes osa võtma tulid, püsisid lõpuni rajal, andes omale võimaluse midagi enda tervise heaks ära teha. Mõnel jäi lõppeesmärgist küll natuke puudu, kuid enese proovilepanek oli ikkagi väärtuslik kogemus. Alati ei olegi kõige tähtsam see, kui palju kilomeetreid jõuab läbi tormata, vaid hoopis harjumus diivanilt püsti saada ja liikuma hakata.

Miks me üldse liigume?

Liikumine ei ole oluline ainult selleks, et joosta sõbrast kiiremini või hüpata kõige kõrgemale. Regulaarne liikumine toetab laste kehalist arengut, aitab kujundada liikumisharjumusi ning pakub rõõmu ja võimalusi koos tegutsemiseks. Läbi liikumismängude õpivad lapsed tunnetama oma keha, arendavad tasakaalu, koordinatsiooni ja osavust ning saavad kogemuse, et liikumine on loomulik osa päevast.

Samuti vajavad liikumist ka täiskasvanud. Meie keha ei ole loodud terve päeva toolil istuma – isegi siis, kui tool on väga mugav. Liikumine aitab hoida keha ja vaimu aktiivsena, püsida terve ning pakub võimalust argipäeva saginast korraks välja tulla.

Kõige olulisem on aga eeskuju. Liikumisharjumusi ei kujundata ainult sõnadega, vaid eelkõige koos tegutsedes.

Paikuse lasteaia spordinädal näitas, et liikumine ei pea olema kohustus, vaid hoopis lõbus ja loomulik tegevus. Selleks pole alati vaja suuri spordiväljakuid ega keerulisi treeninguid – vahel piisab pallist, mõnest peidetud karumõmmist ja heast tahtest. Ning kui mõni täiskasvanu selle kõige käigus ka 30 kilomeetrit täis sai, siis on põhjust küll enesega rahule jääda.

 Artikli autor: Anu Vill