Sügisese maailmakoristuspäeva raames võtsid Paikuse lasteaia Sinilille rühma lapsed 18. septembril ette lasteaia lähikonna koristamise. Tegelikult on erinevad rühmad prügi koristanud terve nädala vältel ning olime üsna kindlad, et vähemasti lasteaia ümbrus on nüüd igati puhas.
Paraku ei olnud nähtud pilt sugugi nii ilus.
Lapsed tegid oma tööd suure hoolega ja
ning korjasid üles kõik, mis loodusesse ei kuulu. Mõne kommipaberi võib ehk
tõesti olla maha pillanud mõni suurem või väiksem maiustaja – neid oli
koristamise käigus siiski pigem üksikuid.
Hoopis kurvem oli näha seda, mida lapsed
kindlasti maha ei viska. Koristamisel leidus palju suitsukonisid ja
huuletubakajääke ning muud prügi, mille koht ei ole metsa all ega looduses.
Need ei ole lasteaialaste tekitatud prügi.
Laste jaoks oli koristamine ühtaegu töö kui ka avastamisretk. Üheskoos otsiti,
märgati ja arutati, milline prügi kuulub millisesse prügikasti ja eelkõige,
miks inimesed oma prügi maha viskavad. Viimane jääbki arusaamatuks. Ühiste korrastamiste
kaudu õpivad lapsed märkama oma ümbrust ning mõistma, et puhas elukeskkond ei
teki iseenesest.
Kõige olulisem on see, mida lastele oma
eeskujuga näitame. Kui õpetame lapsele, et prügi koht on prügikastis, siis
peaks see põhimõte kehtima ka täiskasvanute puhul. Lapsed märkavad rohkem, kui
me arvame.
Kallid Paikuse elanikud, soovime
siinkohal pöörata tähelepanu millelegi väga lihtsale: tänavad, mänguväljakud ja
metsaalused on meie kõigi jaoks. Need on kohad, kus liigume koos oma lastega,
jalutame, mängime ja naudime oma kodukohta.
Palun – ära viska oma soga maha!
Kui lapsed oskavad märgata ja hoolida ning
oma väikeste kätega meie ümbrust puhtamaks teha, siis saame seda ju kõik teha.
Prügikast ei ole kunagi liiga kaugel selleks, et koni, pakend või muu prügi
sinna visata.
Väärtustame väikeste laste tööd ja
mängupaiku. Hoiame Paikust – mitte ainult maailmakoristuspäeval, vaid iga päev.
Artikli autor: Triinu Niitoja
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar