Nurmenuku rühma mudaköök

Kas mäletate seda tunnet, kui olite laps ja valmistasite liivakastis liivakooke, torte, suppe, praade? See tunne on nii ehedalt meeles. Kasutusel olid kõik ema vanad potid, pannid ja lusikad. Pliidiks vana puukänd. Eriti toredaks tegi selle mängu veel see, kui sai lisada vett. Igapäevaselt toimetades märkasime, et meie rühma laste lemmik tegevuseks õues on liivast söökide valmistamine. Nagu magnet kisub lapsi enda poole veel sisehoovis olev vihmavee äravoolu auk. Kui õpetajad ei näe, siis sinna saab vedada liiva ja oi kui mõnus on seal toimetada. Sellest sündiski mõte, et meil võiks siin täitsa olla üks õige väliköök, kus sellised mängud lubatud.

Lähenemas oli isadepäev ja mõtlesime, et kuidas seda sellel aastal tähistada. Suurt pidu ju korraldada ei saa. Pead kokku pandud, saatsime teele kutse väikse ideega, et isad koos võiks meile mudaköögi valmistada. Tundus, et nakkus oli teele saadetud. Ka lastevanematele meeldis meie mõte mudaköögist. Kuna aga sellise suure grupiga koos toimetamine ei olegi väga lihtne, siis otsustasid kolm isa, et nemad ehitavad lastele selle toreda väliköögi. Võtsid juhtimise enda õlule ja asusid tegutsema. Planeeritud päeva hommikul saabusid rühma ette kolm meie rühma isa, materjalide ja töövahenditega. Tunnid möödusid, käis mõnus askeldamine ning lõpptulemus on selline, millest me ei osanud unistadagi.

Seega, kui kõhud tühjad, astuge läbi meie rühma väliköögist ja luban, kõhud saavad täidetud. Orienteeruda aitab küpsetiste lõhn.

Erilised tänud lähevad Kaspari, Hanna ja Robert Juniori isadele, 

kes meile selle imelise mudaköögi ehitasid. 

Heategu loomadele loomaaias

 Et loomaaia asukatel oleks rõõmu ning head-paremat nosimiseks!

Nurmenuku rühmas on olnud aastaid traditsiooniks kasvatada kevadel ette taimi, et sügisel saaki saada. Selle aasta kevad tuli meile kõigile natuke teistmoodi ja olime sunnitud olema lasteaiast eemal. See ei heidutanud meid. Kasvatasime rühmas taimi aga vähe väiksemas mahus. Iga laps sai koju kaasa kurgi ja basiiliku taime kelle eest suvel hoolitseda.

Lastega otsustasime, et võtame osa sellisest suurest kampaaniast nagu   „Kõrvitsad loomaaiale“. Selleks palusime lastevanematel võimalusel panna kasvama kõrvitsataim. Kõrvitsataime panime kasvama ka lasteaias. Lasteaias meil kõrvitsa kasvatamiseks head võimalused puuduvad ja meie taim kahuks saaki ei andnud. Küll aga tõid lapsed meile kodust enda hoole ja armastusega kasvatatud kõrvitsa viljad.

Sellel aastal saavad loomaaia elanikud meilt 6 kõrvitsat ja 3 arbuusi.

Selleks, et järgmisel aastal taas sellest üritusest osa võtta leppisime lastevanematega sügisesel koosolekul kokku, et kevadel kasvatame lasteaias lastega kõrvitsataimed ette ja suvel hoolitsevad lapsed taimede eest kodus. Loodame, et see kõrvitsate loomaaeda saatmine jääb nurmenukkudele pikaajaliseks traditsiooniks. 

Meie kõrvitsad aitas loomaeda transportida  kullerfirma DPD Eesti.

Loomaaia traditsiooniline kõrvitsapidu toimub sel aastal 31. oktoobril. Minge kõik seda üritust lastega vaatama.

 https://tallinnzoo.ee/sundmus/korvitsapidu-3/

Tervisenädal

 Meelespea rühmas toimus sel sügisel tervisele pühendatud nädal. Räägiti isiklikest hügieenivahenditest, tuletati meelde õiget kätepesu. Räägiti arstide tööst, pisikutest ja hea une vajalikkusest. Lapsed meisterdasid vahva kätepesu pildi, stetoskoobi, pisiku ja unemati. Tervisenädala unejutu raamatuks oli „Sööbik ja pisik“. 

Ema käest saad leiba sooja....

 Ema kätest saad leiba sooja, muredat, head.

Sooja leiba, mis lõhnab nagu põld, nagu maa

5. kuni 11. oktoobrini toimus Eesti Leivaliidu iga-aastane rukkileivakampaania „Leivanädal 2020“, mis tõstab tähelepanu keskpunkti aastasadu eestlase toidulauda ehtinud rukkijahust leiva.

Nii siis otsustasime, et nurmenuku rühma lapsed saaksid aimu kuidas leib lauale tuleb, ise leiba küpsetades.

Esmaspäeval segasime lastega kokku juuretise ja lasime sellel 24 tundi seista ja käärida. Teisipäeval lisasime linnasejahu, mitmeviljajahu, seemned, fariinisuhkru ja himaalaja soola ning panime leiva vormi kerkima. Proovisime ka kuidas maitseb natuke magusam leib ja ühe leiva tegime rosinate ning aprikoosi tükikestega.

Leivateo kõrvale arutasime lastega kuidas saab leib meie lauale.  Vanasti tehti alati leib ise kodus, oma kätega. Kust meie oma leiva saame? Mida vajab vili, et ta kasvaks? Mida vajame kasvamiseks meie? Milliseid töid tuli vanasti leiva saamiseks teha. Leib oli meie esivanematele põhitoidus ja oli väga tähtis, et leib oleks alati laual.

Jätku jumalaviljäle!

Meri, rand ja rannaniit

Kahel septembrikuu päeval osalesid meie lasteaia vanemad lapsed Pernova Loodusmaja poolt läbi viidavas õppeprogrammis, mille teemaks on meri, rand ja rannaniit. 

Programm toimus kahel päeval  Esimese päeva eesmärk oli  anda teada,  kes ja kuidas elab  - meres, rannaniidul ja roostikus. Rühmatöös tutvuti elupaikade, taime- ja loomaliikidega. Meisterdati raamat "Kes elab rannaniidul". 

Teisel päeval toimus õppekäik rannaniidul ja mererannas. Õppekäigu eesmärk oli näitlikustada ja kinnitada eelenvalt selgitatud mere, rannaniidu ja roosiku elukeskkondi (loomastik, taimestik; nende vajalikkust). Tehti tutvust mere, rannaniidu ja roostikuga. Vaadeldi erinevaid elusolendeid ja nende tegevusjälgi. Õpiti selgeks mõned näidisliigid. Tutvuti keskkonnahoiu põhimõtetega ning räägiti elukeskkondade vajalikkusest inimestele ja teistele organismidele (nt miks inimesed vajavad metsa, kuldhänilane rannaniitu ning miks hunt ei saa pargis elada). Lastel oli võimalus rääkida oma kogemustest looduskeskkonnas.  

Programmis osalemine toetas laste oskust väärtustada keskkonnahoidlikku mõtteviisi ning kogeda ja näha paljuski ise.

Sügis aias

 Mis ikka sobiks septembri teise nädala teemaks paremini, kui aedviljad/puuviljad. Mõeldud, tehtud. Nii ka tutvusid meie nurmenukud 4-5a rühm sügisandidega.

 Alustasime sellest, kus kohast selline kuld meie söögilauale üldse tuleb? Kas Selverist? Selgeks sai lastele, kus kasvab, mis kasvamiseks vaja, kuidas ta kasvama saab? Mis kasvab mulla all ja mis maa peal, mis puu otsas ja mis hoopis põõsa küljes? Et asi oleks põnevam, jõudis rühma korv aedviljadega ja puuviljadega. Lapsed said mõistatada, mis korvis on. Selleks on ju välja mõeldud vahvad vanad mõistatused. Nagu näiteks „ Seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline“, „ Lip-lipi peal, lap-lapi peal, ilma nõela pistmata.“ Mis see on? Aedvilju/puuvilju oli tore ka mõõta, mis paksem, mis peenem, mis pikem mis lühem.

Lasteaed asub ju looduskauni Pärnu jõe kaldal, kus ka aiamaad. Ilmataat kinkis meile imelist sügisilma ja nurmenuku pere seadis sammud aiamaade vahele jalutama. Nähtu üllatas ka täiskasvanuid, mida meie Eestimaa maamuld pakub- suvikõrvitsad, peedid, porgandid, maapirn, kõrvits, kartul, oad ja isegi viinamarjad.

Aitäh Eestimaa muld, hinnake mida meie oma põllud ja aiad meile pakuvad. Loodus on imeline!

Maailmakoristuspäev 2020

 2007. aasta augustis istusid kohviku laua taga grupp inimesi,  kellel tekkis idee Eesti prügist puhtaks koristada ühe päevaga. Teeme Ära! õnnestumisele aitasid tollal kaasa 620 vabatahtlikku ja rohkem kui 500 organisatsiooni Eestis.

3. mail koristasid rohkem kui 50 000 inimest kokku 10 000 tonni prügi. See oleks võtnud riigil aega aastaid ja oleks maksnud 22,5 miljonit eurot. Kuid see tehti ühe päevaga ja läks maksma vaid pool miljonit eurot (peamiselt prügi käitlemise kulu jäätmefirmadele).

Tänaseks on erinevatel aegadel Teeme Ära! mudeli alusel oma riiki koristanud pea 20 miljonit inimest enam kui sajast riigist üle maailma. Esimene ülemaailme Maailmakoristuspäev ehk World Cleanup Day toimus 15. septembril 2018. Tegu oli maailma ajaloo suurima kodanikualgatusega, mis sai alguse ning mida juhiti Eestist. Eesti eestvedamisel koristasid üle maailma ühel päeval oma maad inimesed 158 riigis. 

Sel aastal sai ka meie lasteaed koristuspäevale kirja pandud ning iga rühm sai valida koristamiseks sobiva aja ja koha. Näiteks mitme rühma lapsed koristasid lasteaia lähedal asuvas metsas ja kraavi ääres. Väiksemate rühmade lapsed ja õpetajad võtsid ette koristuse lasteaia õuealal. Kindad kätte ja ega see töö nii hull polnudki.  Õpetajatel olid käes kindad ja lapsed leides prügi kutsusid õpetaja, kes prügi kotti korjas.