Seemnest taimeks – väike ime meie aknalaual

Selle kevade suurim rohenäpu projekt sündis kahe rühma ühisel jõul – Võilille rühm kasvatas taimi Nurmenuku rühmale! Võilille rühm alustas taimede ettekasvatamisega ning Nurmenuku rühm sai hiljem taimed kasvuhoonesse istutada. Selline rühmade vaheline koostöö õpetab lastele üksteisega arvestamist ja jagatud vastutust.

Tegevused Võilille rühmas

Kõigepealt tutvustasime lastele kurgi- ja tomatiseemneid. Arutasime, kuidas nad erinevad – näiteks kuju, suuruse ja värvi poolest. Seejärel valmistasime koos mulla ette, niisutasime selle kergelt veega ja asusime seemneid külvama. Iga laps sai võimaluse õppida, kuidas õigesti seemneid mulda asetada ja kuidas neid hellalt katta.

Iga päev kontrollisime, kas muld on piisavalt niiske ja jälgisime põnevusega, millal esimesed võrsed tärkama hakkavad.

Kui taimed olid piisavalt suureks kasvanud, istutasime nad suurematesse istutuspottidesse. Lapsed õppisid, kuidas taime eest hoolitseda – kui muld oli kuiv, tuli seda piserdada veega ning taimele jagati palju hoolt ja tähelepanu.

Meie kurgitaimed kasvasid väga jõudsalt – rõõm oli suur, kui saime esimesi vilju maitsta! Tomatitaimed sirgusid kõrgeks ja nendele hakkasid ilmuma esimesed kaunid kollakad õied – tõeline kevadekuulutaja!

Lisaks hooldamisele õppisime ka taimi tundma ja võrdlema. Vaatlesime, milline on kurgi leht – suur, karvane ja veidi kare – ning milline on tomati leht, mis on väiksem, sakilisem ja samuti kare. Samuti arutasime õite erinevusi – kurgil on õied enamasti kollased ja lihtsad, tomatil aga veidi keerukama kujuga ning samuti kollased.

Kui taimed olid paraja suurusega, oli aeg nad anda üle Nurmenuku rühmale. Nemad võtsid rõõmuga rohelised sõbrad vastu ja jätkasid nende eest hoolitsemist.

Tegevused Nurmenuku rühmas

Koos õpetajatega valmistati ette kasvuhoone, kus taimed said oma uue kodu. Lapsed kaevasid mulda, kastid valmisid üheskoos ja iga taim leidis endale sobiva koha. Nüüd jääb üle vaid jälgida, kuidas kurgid ja tomatid edasi kasvavad – ning peagi loodetavasti nautida nende vilju.

Taimede kasvatamine pakkus palju rõõmu, teadmisi ja elulisi kogemusi. Lapsed õppisid vastutust, kannatlikkust ja said aimu, kuidas väikene seeme võib kasvada suureks ja viljakaks taimeks. Sellest projektist jääb meelde rohkelt toredaid hetki ja uhkus tehtud töö üle.

Artikli autor: Maili Viikoja

Spartakiaad – kus kohtusid sõprus, sport ja seiklus.

Paikuse Lasteaia spordikalender sai toreda punkti maikuus toimunud Kevadspartakiaadiga. Kui sügisesel spartakiaadil oli mängumaaks spordisaal ning talvisel kelgumägi, siis kevadel võtsime fookusesse väli-kergejõustikualad.

Ilm soosis ja mänguväljak muutus ehtsaks spordiplatsiks, kus sai joosta, hüpata ja visata – teha kõike seda mida üks terve laps jõuab lõpmatuseni teha.

Hoojooksuga hüpe liivakasti, ikka võimalikult kaugemale. Mõni lendas nagu superkangelane, mõni kukkus pehmele liivale nagu pannkook, tossud liiva- ja nägu naeru täis!

Hoota kaugushüpe üle Krokodillijõe tekitas hasarti ja pani proovile ka kõige laisaloomulisemad lapsed. Iga kord, kui jõgi muutus laiemaks, muutus ka pingutus suuremaks, sest ega nähtamatu ja näljane Krokodill nalja ei mõista.

Jalgpalliplatsil harjutati väravalööke ja nutikaid sööte. Oli tunne, et pallid teadsid ise, kuhu minna.

Viskekätt treeniti üle kaugusvisetega üle nööri. Pallid lendasid nagu väikesed komeedid! Mõned läksid õiges suunas, mõned aga tegid kõrvalhüppeid ja kadusid võssa. Iga vise oli omamoodi rekord.

Viimane ettevõtmine oli võidujooks ümber mäe. Sel seikluslikul maratonirajal võis kohata nii tulihingelisi gepardipoegi kui ka rahulikke kilpkonnasid, igaüks liikumas omas tempos, mis teebki lasteaiaelu mitmekesiseks.

Sportlik päev lõppes punaste põskede, tolmuste tossude ja rõõmsa tujuga.

Järgmine peatus… suvi – päike, meri ja jäätis…

Artikli autor: liikumisõpetaja Anu Vill

 Sinilille rühma väikeste matkajate suur seiklus Seljametsa

Paikuse lasteaia Sinilille rühma lapsed lõpetasid oma roherikka õppeaasta erilise ettevõtmisega – 4-kilomeetrise rattamatkaga Seljametsa muuseumisse. Meie 3-4 aastased lapsed näitasid tõelist vastupidavust ja seiklusvalmidust.

Paikuse Lasteaed on liitunud Rohelise Kooli programmiga, mille eesmärk on kasvatada keskkonnateadlikkust juba varases eas. Õppeaasta jooksul on Sinilille rühm teinud mitmeid koostööprojekte Seljametsa muuseumiga seetõttu otsustasime oma aasta lõpetada looduse ja kultuuri keskel.

Enne matka kaardistati perede valmisolek, sest nelja kilomeetrine rattasõit võib tunduda väikestele pikk ja väsitav. Juba järgmisel päeval pärast mõtte väljapakkumist tormasid lapsed elevil lasteaeda ja küsisid iga päev: "Kas täna läheme ratastega Seljametsa?"

Matkaks valmistuti põhjalikult. TLÜ Haapsalu kolledži Liiklusohutuse õppekava tudeng  Marko Feld viis läbi rattaliikluse koolituse, kus räägiti turvalisusest, kiivri õigest kinnitamisest ja ratta seisukorra kontrollimisest. Kõik see andis teadmisi ja enesekindlust, kuigi praktikas oli ja on veel palju, mida õppida – kiivri 2V1 reegel (kaks sõrme lauba ja kiivri vahel, üks sõrm rihma all) vajab veel kindlasti harjutamist.

Tervislikud kommid ja koostöö jõud

Kuna nädalateema rühmas oli tervislik toitumine ja liikumine, valmistasid lapsed matkaks kaasa datlikommid- suhkru ja šokolaadita maius, mis valmistatud pähklitest, datlitest ja kõrvitsaseemnetest. Kuigi maitse- ja välimuse poolest erinesid need tavapärasest, oli valmistamine lastele põnev ja õpetlik.

Vanemate kaasatus oli matka õnnestumisel hindamatu. Nad osalesid turvamise, toetamise ja kaas matkamisega, mis muutis kogu ettevõtmise ladusaks ja turvaliseks. 

Liikluses kogeti nii head kui ka halba. Enamik autojuhte oli mõistvad ja peatusid, kuid leidus ka neid, kes kiirustamise või tähelepanematuse tõttu ei soovinud laste rattagrupi ees seisma jääda. See tuletas meelde, kui oluline on igakordne hoolikas turvalisuse kontroll ja ühiskonna teadlikkuse kasvatamine.

Muuseum ja muistne elu

Seljametsa muuseumis võttis matkalised vastu muuseumipedagoog Krista, kes tutvustas lastele vanaaegset talu- ja karjaseelu. Lapsed said katsuda talutööriistu, proovida villa kraasimist ning näha, kuidas vanasti elati ja töötati. Koos Paikuse Lasteaia muusikaõpetaja Kristi Rulli- Schvedega mängiti laulumängu “Mis loom on?”. See kõik oli elamus, mis ühendas liikumise, looduse ja ajaloo.

Matk lõppes ühise piknikuga muuseumi hoovil, kus jagati muljeid, puhati jalga ja nauditi suve algust. Tugevamad ratturid võtsid ka tagasitee ratastel vapralt ette.

Roheline aastaring väärika lõpuga

Sinilille rühma rattamatk oli enamat kui lihtsalt retk – see oli aasta jooksul kogetu ja õpitu kokkuvõte, kus said kokku koostöö, loodusteadlikkus, liikluskasvatus ja tervislik eluviis. Laste säravad silmad ja rõõmus meel kinnitasid, et see oli matk, mis jääb kauaks meelde. Heas seltskonnas, läks aeg nagu lennates.

Triinu Niido

Paikuse Lasteaed, õpetaja

 Väiksed jalad, suured sammud – südamenädal Paikuse Lasteaias

Aprill on traditsiooniline tervisekuu, mille fookuses on teadlikkuse tõstmine tervislikest eluviisidest. Meie lasteaias toimus ka sel aastal, nagu paljudel eelnevatelgi aastatel,  südamenädala raames hulgaliselt vahvaid tegemisi, mille kaudu said nii lapsed, kui ka täiskasvanuid teadmisi, kuidas terveks jääda ja rõõmus püsida. Nädal oli täis lusti ja liikumist, sekka ka teadmisi ja tarku nippe paremate valikute tegemise osas.

Hommikuti sahises saal nagu ärkav siilipesa  - „Hommikune äratus“ tõi kaasa virgutavaid mänge, nii et uni kadus silmist kiiremini kui kommid pidupäeval!

Kesknädal tuli, matkasaapad jalas! Porgandipulgad ja piknikutekk seljakotti ning teele! Varakevadine metsarada ja värske õhk maises paremini, kui kunagi varem.

Reedel veeresid saalis pallid – suured ja väiksed, punased ja kollased, kirjud ja krobelised… Pallihommik ja võistlusmängud ei jätnud ühtegi last pealtvaatajaks. Igaüks sai olla täpse käega viskaja või osav pallipüüdja.

Südamenädal pani kõik südamed rõõmsalt põksuma ning tegi kõhule pika pai! Aitäh kõikidele väikestele osalejatele, tublidele õpetajatele ja rõõmsatele pallidele, kes on nüüd pisut väsinud ning peagi lähevad suvepuhkusele.

Artikli autor: Anu Vill

 „Kasvatame kõrvitsaid kampaania 2025“

Paikuse Lasteaed osaleb rõõmuga kampaanias „Kasvatame kõrvitsaid 2025“, mille algatas Rohelise kooli võrgustik. Kampaania eesmärk on suurendada laste teadlikkust loodushoiust, taimekasvatusest ja kestlikust eluviisist praktilise tegevuse kaudu.

Selle vahva algatuse raames saime Rohelise kooli programmi kaudu 6 luffa ehk käsnkõrvitsa seemet. Käsnkõrvits on troopiline ja subtroopiline taim, mis kuulub kõrvitsaliste sugukonda. Seda kasvatatakse kahel põneval eesmärgil: noori vilju süüakse köögiviljana, samas kui täisküpsetest viljadest valmistatakse looduslik käsn, mida saab kasutada kehapesuks või kodus koristamisel.

Taimede eest hoolitsemise võtsid enda peale Nurmenuku rühma lapsed ja õpetajad. Üheskoos külvasime seemned maha 3. märtsil, mille valisime külvamiseks kõige sobivamaks päevaks. Seemned said enne külvamist väikese „spaa“ – lõikasime otsa ära ja lasime neil soojas vees 15 minutit liguneda, et idanemine oleks kiirem ja tõhusam.

Kuuest seemnest on tänaseks kasvama läinud viis tublit taime, mis sirguvad laste igapäevase hoole ja armastuse saatel. Üks seeme veel puhkab ja ootab oma aega.

Kogu kasvatustsükli jooksul peavad lapsed vaatluspäevikut, kuhu kantakse tähelepanekud taime kasvamise, muutumise ja hooldamise kohta. See on oluline osa meie õppeprotsessist, sest aitab lastel mõista looduse rütme ja vastutust, mis kaasneb elusolendi eest hoolitsemisega.

Kui öökülmad on möödunud, istutame taimed ümber kasvuhoonesse. Mõned taimed saavad koha ka õues, et oleks võimalik võrrelda kasvuhoones ja õues kasvatatud taimede kasvu, saagikust ja vastupidavust ilmastikule. Hiljem mõõdame, kaalume ja loendame vilju ning arutame lastega tulemusi – teeme väikese oma aiandusalase teaduskatse.

Loodame, et meie käsnkõrvitsa-saak tuleb rikkalik, nii et saame vilju jagada ka teiste rühmadega ja koguda seemneid juba järgmise aasta projektiks.

Artikli autor: Kristel Merimaa

 

 Esmaabikoolitus

Paikuse Lasteaia koolieelikutel toimus esmaabikoolitus. Koolitusest võtsid osa Kellukese, Päevalille ja Meelespea rühma kooliminejad. 

Koolitus kandis pealkirja "Väike esmaabiandja" ning igal rühmale pühenduti umbes 45 minutit. 

Esmaabi koolituse käigus said lapsed vaadata ja uurida, mis on nende sees. Lapsed said alustuseks meeskonniti  laduda erinevaid puslesid vereringe, närvisüsteemi, luustiku ja lihaste kohta. Koos juhendajaga vaadati kõik kokku saadud pildid üle ning räägiti, millega pildil tegu on ning mis eesmärk vereringel, närvisüsteemil, luustikul ning lihastel inimeste kehades on. Lisaks said lapsed võimaluse võrrelda paljast poisi ja tüdruku keha nimetades inimkeha piltidel nähtavaid erinevusi. 

Lisaks piltide vaatamisele saime vestlusringis teada, kuidas lapsed saavad teistele esmaabi anda. Näiteks saime teada, kuidas peaksime käituma ninaverejooksu ja põletuste korral. Lapsed said jagada koolitajaga enda teadmisi antud teemadel ning õppisid, et ninaverejooksu korral tuleb esmalt pesta nägu üleliigsest verest puhtaks ja siis hoida seda kallutatult ettepoole, et lahtine veri suhu või kopsudesse ei voolaks. 

Kui teoreetilised teadmised olid kinnistatud said lapsed võimaluse praktiseerida plaastri paigaldamist iseendale või sõbrale. Samuti õpetati lastele kuidas sõbral sidet ümber katkise koha siduda. Lapsed said sidemerulliga sidumist samuti sõbra peal praktiseeridal. Kuna osad lapsed polnud varasemalt iseseisvalt endale plaastrit paigaldanud pakkus plaastrikleepsude eemaldamine osadele lastele parajat väljakutset. 

Sidemerulli sidumisel said lapsed harjutada koostöö oskuseid ning paarilisega lahenduste leidmist. 

Lapsed jäid koolitusega rahule ning rühmaruumis jätkus lastel kaasasaadud sidemerullidega sidemete sidumine. 

Artikli autor: Keidi-Tekla Männik

 Veetegevused sõimerühmas

Kullerkupu rühm alustas vee vaatlusega talvisel perioodil.

Lapsed tutvusid veega erinevatel aegadel nii õppekäikude kaudu looduses kui toas õppetegevuste kaudu.  Lapsed said vaadelda, uurida metsas õppekäigul jääd ja jää tuppa toomisel jääst sulanud vett. Lapsed said tegevuse ja arutelu käigus võtta lund käele puudutada lumega põske. Tutvusime uute mõistetega märg, külm, soe. Lapsed said uurida katsete kaudu kuidas lumi sulab, mis peale sulamist  järgi jääb. Uurisime õues kuidas soojale kindale või käele sadanud lumi veeks muutub.

Arutlesime miks ei tohi lund ja lumest sulanud vett juua. Katsete ja arutelu käigus said lapsed näha, et  lumi ja jää ei ole puhas.

Esimesed kevadised vihmad sai lastega proovitud põskedele vihmapiiskade püüdmisega. Arutletud sai ka selle üle, et talvine pehme lumi sulas kevadel veeks. Mis juhtus lumememmega. Kuhu see akna alt kadus. Tegevuse ja pikema jälgimise tulemusena  said lapsed teada, et lumememm sulas veeks. Tekkinud veeloigud  tekitasid lastes elevust ja põnevust.

Läbi mitme tegevuse ja vaatluse said lapsed ka teada vee vajalikkusest, kuidas toas kraanist kätepesuks vett saada, kuidas peseb vesi toidunõud puhtaks ja mil viisil me joogivett saame. Arutlemise käigus säästlikkuse teemal said lapsed teada miks ei tohi vett kraanist jooksma jätta.  Kraanist tulev vesi on puhas, seda võib juua  ja see  peseb vajadusel ka meie käed puhtaks. Käsi peseme väikse veega ja kui pestud, kohe sulgeme kraani. Lapsed said vaadelda ja katsuda vett ning käterätti peale käte kuivatamist. Oli põnev avastada, et vesi teeb käteräti märjaks.

Lapsed  said maitstes võrrelda loodusest vahtrapuult võetud vahtramahla ja vett. Samuti vaatasime  vee värvust ja  tundsime  ära maitse erinevuse. Lapsed tundsid vee ja vahtramahla maitse erinevuse. Õppekäigul uurisime puid ja seostasime neid arutelu käigus vahtrapuult saadud mahla joomisega.

Artikli autorid: Janna Riga ja Maarika Sipelgas