Me kolmekesi tuleme...

Jõulude eel on meie lasteaiaperel tavaks võtta ette üks mõnus piparkoogitegu. Nii ka sel aastal.

Alates jõulukuu teisest nädalast oli pea iga päev lasteaias tunda magusat lõhna, sest kindlasti oli mõni rühm piparkookide küpsetamisega ametis. Iga rühm sai valida, millal on just neile kõige sobivam piparkooke valmistama asuda.

 

Teise advendi järgsel esmaspäeval ootas meie lapsi rühmas jõulupuu all üllatus. Päkapikud olid kuuse alla toimetanud piparkoogitaigna pakid. Õpetaja luges lastele toreda jõulujutu sellest, kuidas Päkapikkudemaal piparkooke küpsetatakse. Ka lastel endil oli kodudest saadud kogemusi piparkookide valmistamisest. Nii teadsid nad täpselt, milliseid vahendeid me veel piparkoogiteo juures vajame.

Järgmisel päeval olidki lapsed kodust kaasa toonud piparkoogivormid, mõned taignarullid ja ühel poisil olid glasuuridki ühes võetud. Kui  käed puhtad, sai iga laps tüki taignast, mida asuti  hoogsalt rullima. Rullitud taignale vajutas iga laps meelepärased vormid ja paigutas valmis kujundid ahjuplaadile.  Kookide vormimise vahel maitsti osa taignast juba ilma küpsetamata ära. See on ju nii hea! Väikesed näpud käisid päris vilkalt suu ja taignatüki vahet. Lastele pakkus see  suurt lõbu ning kõik tegutsesid  suure õhinaga.

Piparkoogid valmis vormitud, viisime need õppeköögi ahju küpsema. Sel päeval jäid piparkoogid jahtuma. Järgmisel hommikul aga asusid lapsed erinevaid vahvaid piparkoogikujusid värviliste glasuuridega kaunistama. Koogid said ilusad värvikirevad ja väga isuäratavad.

            

Piparkooke  jagus kõigile maiasmokkadele kogu päevaks krõbistamiseks.

Meie usinad piparkoogimeistrid soovivad kõigile magusat jõuluaega!

Artikli autorid: Rukkilille rühma õpetajad

Saialille rühma lapsed jõuluvana Ärnil külas

Hiljuti käisime oma rühma lastega külas jõuluvana Ärni juures Korstna talus. Seal tegutsevad jõuluvana ja jõulumemm, kelle juures on alati palju tegemist ja toimetamist. Koht ise oli rahulik ja hubane ning sobis hästi lastega külastamiseks. Kohale jõudes ootas jõuluvana lapsi taluhoovil ja tegi tutvust kõigi meie rühma lastega. 

Jõuluvana Ärnil on mitmeid loomi, keda lapsed said vaadata, toita ja ka lähemalt katsuda. See pakkus kõigile palju elevust. Lisaks oli lastel võimalus sõita hobusega. Kuna sel korral lund ei olnud, siis ei saanud saanisõitu teha, kuid ka vankrisõit pakkus lastele suurt rõõmu.

Keset tegevusi oli mõnus paus, kus lapsed said püstkojas lõkke ümber teed juua ja veidi puhata. Soe jook ning lõkkevalgel istumine lõid mõnusa talvise meeleolu.

Jõulumemm meisterdas ja küpsetas piparkooke lastega. Lapsed said ise piparkooke valmistada ja hiljem ka maitsta. Kõigele lisaks pakkus jõulumemm ka väga maitsvaid pannkooke, mis said ruttu laste lemmikuks.

Päeva lõpus said lapsed jõuluvanale esineda ja näidata mida nad õppinud on ning jõuluvana jagas lastele kingipakid.

Kokkuvõttes oli meie külastus jõuluvana juurde rahulik, rõõmus ja meeldejääv. Lapsed said palju uusi kogemusi, veetsid üheskoos aega ja nautisid talviseid tegevusi.

Artikli autor: Silli Välimäe

Kadripäeva tähistamine meie lasteaias

25 novembril 2025 tähistasime meie lasteaias rõõmsalt ja teadmisterohkelt kadripäeva. Üritusest võtsid osa kõik vanemad rühmad ning päeva eesmärk oli tutvustada lastele Eesti rahvakalendri traditsioone ning meie esivanemate kombeid.

Kadripäeva kommete õppimine läbi tegevuste

Kadripäev on Eesti rahvapärimuses oluline talvine tähtpäev, mida iseloomustavad kadrisantide külaskäigud, head soovid majapidamisele ja õnne toomine karjale. Tegemist on ajalooliselt naistepühaga, mil naistel oli keelatud teha majapidamistöid – õuetööd pidid selleks päevaks juba tehtud olema.

Lapsed said kõiki neid traditsioone kogeda praktilise tegevuse kaudu. Iga rühm riietus kadrisantideks ning esines kadrilaulude, mõistatuste ja heade soovidega. Üksteisele tutvustati ka kadripäeva ajalugu ja selle tähendust.

Rühmades arutati, kuidas vanad traditsioonid seostusid looduse rütmide ja kogukonna toimimisega. Selgus, et kadripäev oli tihedalt seotud talvise töökorralduse, karjapidamise ja vastastikuse abistamisega – väärtustega, mis on olulised ka tänapäeval.

Päeva tipphetkeks kujunes ühine lõngakera tants. Saalis said kokku kõik lapsed ja õpetajad, kes sel hetkel kohal olid. Tants toimus vahvalt: õpetajad hoidsid lõnga otsi ning lapsed liikusid keskel muusika saatel nii, et lõngakera kord keris kokku ja siis jälle lahti. See pakkus küllaga rõõmu, elevust ja ühist liikumislusti.

 Artikli autor: Maili Viikoja

Mänguasjavahetus – lihtne idee, mis teeb palju rõõmu

Sel aastal osales ka meie lasteaed üle-eestilisel mänguasjavahetusel. Tegemist on üritusega, mis on populaarsust kogumas nii Eestis kui ka mujal Euroopas. Idee on väga lihtne: iga laps saab tuua kodust hea ja korraliku mänguasja, mida ta enam ei kasuta, ning valida selle asemele kellegi teise oma.

Meie majas oli see tore ja elevust täis päev, mis pakkus rõõmu nii lastele kui ka peredele.

Aastatega kogunevad koju mänguasjad, mida enam ei kasutata. Vahetus annab neile uue elu ja hoiab ära nende prügikasti sattumise. Lapsed näevad, et asjal võib olla väärtust ka pärast seda, kui nende enda huvi on hääbunud.

Mänguasja teisele lapsele edasi andmine õpetab loomulikul moel jagamist ja hoolivust. See on ka hea võimalus näidata, et kõik ei pea olema uus – asju saab kasutada mitu korda ja mitme lapse poolt. See ongi taaskasutus kõige lihtsamas vormis.

Vahetus ei nõua raha ning samas saab laps endale uue ja põneva mänguasja. Ka kodus tekib rohkem ruumi, sest välja saab viia mänguasjad, mis muidu lihtsalt seisaksid.

Meil osales mänguasjavahetusel kokku 91 last ja kaasa lõid 7 rühma. Kõige nooremad sõimerühmad sel korral ei osalenud – nii väikestel lastel on oma mänguasjadest loobumine veel keeruline.

Et vahetus kulgeks rahulikult ja ilma tunglemiseta, võtsid osalevad rühmad loosi ja nii selgus järjestu, millal keegi vahetustuppa tuleb. Nii sai iga rühm rahulikus tempos sisse astuda, mänguasju uurida ja endale sobiva välja valida. Õpetajad selgitasid, kuidas vahetus toimib, kuid mänguasja sai laps valida just sellise nagu ta ise soovis.

Iga laps sai vahetuse alguses väikese “pileti”, mis tähistas, et ta on mänguasja toonud ja tal on õigus valida endale uus. See tegi kogu sündmuse lastele arusaadavaks ja andis ühtlasi elevust, justkui oleks tegu päris poekäiguga.

Kõik kulges tõesti väga rahumeelselt. Lapsed ootasid oma järjekorda, vaatasid mänguasju tähelepanelikult ning valisid endale midagi meelepärast. Rüselemist ega tormamist ei olnud – iga laps leidis midagi, mis talle sobis, ja kõik said lõpuks rõõmsalt oma “uue” mänguasjaga rühmadesse tagasi minna.

Kuigi mänguasjad ei ole poest ostetud, mõjutas see lapsi väga positiivselt. Paljud ütlesid, et leidsid midagi, mida nad pole varem näinud või mida on ammu soovinud proovida. Vahetus tekitas elevust ja äratas mänguhuvi, ilma et oleks pidanud midagi uut ostma.

Mänguasjavahetus on väike samm, mis toob palju kasu.

See aitab vähendada liigset tarbimist, õpetab lastele jagamist. Peale selle pakub see lastele elamusi ja natuke teistsugust mängurõõmu.

Meie kogemus näitas, et selline ettevõtmine on lihtne korraldada ja töötab väga hästi.

Kindlasti tasub seda traditsiooni jätkata.

Artikli autor: Silli Välimäe

Sügisspartakiaad – päev täis spordirõõmu

Ühel novembrikuu reedehommikul täitis lasteaia saali vilgas sagimine – toimus juba traditsiooniliseks saanud sügisspartakiaad, kus iga laps sai näidata oma sportlikku vaimu ja tegemisrõõmu.

Spartakiaadi avasid meie kõige pisemad sportlased, kes õpetaja eeskujul liikusid ja liigutasid just täpselt nii nagu igaühel parasjagu oskusi oli ning tarkus ja fantaasia lubasid.

Keskmise vanuseastme laste tegevus oli kujundatud teekonnana läbi loodusnähtuste ja taevakehade. Üheskoos mindi teele, et kadunud Päikest otsida. Teekonnal kohtuti  Kuu ja Tähtedega; lustiti Tuule, Vihma ja Lumega. Läbi meeleolukate seikluste ja mängude leiti lõpuks üles ka Päike.

Suured sportmängude meistrid.

Kõige vanemad lapsed näitasid, mida tähendab tõeline sportlik vaim, pannes end proovile naaberrühmadega. Võistlusmängudes olid samavõrd olulised nii kiirus, taktika kui ka koostööoskused.

Spartakiaadi õhkkond oli nagu väiksel olümpial – ainult et medalite asemel ergutati ja premeeriti üksteist hoogsa plaksutamisega.

Ka õpetajad olid aktiivselt kaasatud – nii lapsi toetades ja innustades, kui ka ägedaid sportlikke hetki kaameraga jäädvustades.

Artikli autor: Paikuse Lasteaia liikumisõpetaja Anu Vill