Väiksed jalad, suured sammud – südamenädal Paikuse Lasteaias

Aprill on traditsiooniline tervisekuu, mille fookuses on teadlikkuse tõstmine tervislikest eluviisidest. Meie lasteaias toimus ka sel aastal, nagu paljudel eelnevatelgi aastatel,  südamenädala raames hulgaliselt vahvaid tegemisi, mille kaudu said nii lapsed, kui ka täiskasvanuid teadmisi, kuidas terveks jääda ja rõõmus püsida. Nädal oli täis lusti ja liikumist, sekka ka teadmisi ja tarku nippe paremate valikute tegemise osas.

Hommikuti sahises saal nagu ärkav siilipesa  - „Hommikune äratus“ tõi kaasa virgutavaid mänge, nii et uni kadus silmist kiiremini kui kommid pidupäeval!

Kesknädal tuli, matkasaapad jalas! Porgandipulgad ja piknikutekk seljakotti ning teele! Varakevadine metsarada ja värske õhk maises paremini, kui kunagi varem.

Reedel veeresid saalis pallid – suured ja väiksed, punased ja kollased, kirjud ja krobelised… Pallihommik ja võistlusmängud ei jätnud ühtegi last pealtvaatajaks. Igaüks sai olla täpse käega viskaja või osav pallipüüdja.

Südamenädal pani kõik südamed rõõmsalt põksuma ning tegi kõhule pika pai! Aitäh kõikidele väikestele osalejatele, tublidele õpetajatele ja rõõmsatele pallidele, kes on nüüd pisut väsinud ning peagi lähevad suvepuhkusele.

Artikli autor: Anu Vill

 „Kasvatame kõrvitsaid kampaania 2025“

Paikuse Lasteaed osaleb rõõmuga kampaanias „Kasvatame kõrvitsaid 2025“, mille algatas Rohelise kooli võrgustik. Kampaania eesmärk on suurendada laste teadlikkust loodushoiust, taimekasvatusest ja kestlikust eluviisist praktilise tegevuse kaudu.

Selle vahva algatuse raames saime Rohelise kooli programmi kaudu 6 luffa ehk käsnkõrvitsa seemet. Käsnkõrvits on troopiline ja subtroopiline taim, mis kuulub kõrvitsaliste sugukonda. Seda kasvatatakse kahel põneval eesmärgil: noori vilju süüakse köögiviljana, samas kui täisküpsetest viljadest valmistatakse looduslik käsn, mida saab kasutada kehapesuks või kodus koristamisel.

Taimede eest hoolitsemise võtsid enda peale Nurmenuku rühma lapsed ja õpetajad. Üheskoos külvasime seemned maha 3. märtsil, mille valisime külvamiseks kõige sobivamaks päevaks. Seemned said enne külvamist väikese „spaa“ – lõikasime otsa ära ja lasime neil soojas vees 15 minutit liguneda, et idanemine oleks kiirem ja tõhusam.

Kuuest seemnest on tänaseks kasvama läinud viis tublit taime, mis sirguvad laste igapäevase hoole ja armastuse saatel. Üks seeme veel puhkab ja ootab oma aega.

Kogu kasvatustsükli jooksul peavad lapsed vaatluspäevikut, kuhu kantakse tähelepanekud taime kasvamise, muutumise ja hooldamise kohta. See on oluline osa meie õppeprotsessist, sest aitab lastel mõista looduse rütme ja vastutust, mis kaasneb elusolendi eest hoolitsemisega.

Kui öökülmad on möödunud, istutame taimed ümber kasvuhoonesse. Mõned taimed saavad koha ka õues, et oleks võimalik võrrelda kasvuhoones ja õues kasvatatud taimede kasvu, saagikust ja vastupidavust ilmastikule. Hiljem mõõdame, kaalume ja loendame vilju ning arutame lastega tulemusi – teeme väikese oma aiandusalase teaduskatse.

Loodame, et meie käsnkõrvitsa-saak tuleb rikkalik, nii et saame vilju jagada ka teiste rühmadega ja koguda seemneid juba järgmise aasta projektiks.

Artikli autor: Kristel Merimaa

 

 Esmaabikoolitus

Paikuse Lasteaia koolieelikutel toimus esmaabikoolitus. Koolitusest võtsid osa Kellukese, Päevalille ja Meelespea rühma kooliminejad. 

Koolitus kandis pealkirja "Väike esmaabiandja" ning igal rühmale pühenduti umbes 45 minutit. 

Esmaabi koolituse käigus said lapsed vaadata ja uurida, mis on nende sees. Lapsed said alustuseks meeskonniti  laduda erinevaid puslesid vereringe, närvisüsteemi, luustiku ja lihaste kohta. Koos juhendajaga vaadati kõik kokku saadud pildid üle ning räägiti, millega pildil tegu on ning mis eesmärk vereringel, närvisüsteemil, luustikul ning lihastel inimeste kehades on. Lisaks said lapsed võimaluse võrrelda paljast poisi ja tüdruku keha nimetades inimkeha piltidel nähtavaid erinevusi. 

Lisaks piltide vaatamisele saime vestlusringis teada, kuidas lapsed saavad teistele esmaabi anda. Näiteks saime teada, kuidas peaksime käituma ninaverejooksu ja põletuste korral. Lapsed said jagada koolitajaga enda teadmisi antud teemadel ning õppisid, et ninaverejooksu korral tuleb esmalt pesta nägu üleliigsest verest puhtaks ja siis hoida seda kallutatult ettepoole, et lahtine veri suhu või kopsudesse ei voolaks. 

Kui teoreetilised teadmised olid kinnistatud said lapsed võimaluse praktiseerida plaastri paigaldamist iseendale või sõbrale. Samuti õpetati lastele kuidas sõbral sidet ümber katkise koha siduda. Lapsed said sidemerulliga sidumist samuti sõbra peal praktiseeridal. Kuna osad lapsed polnud varasemalt iseseisvalt endale plaastrit paigaldanud pakkus plaastrikleepsude eemaldamine osadele lastele parajat väljakutset. 

Sidemerulli sidumisel said lapsed harjutada koostöö oskuseid ning paarilisega lahenduste leidmist. 

Lapsed jäid koolitusega rahule ning rühmaruumis jätkus lastel kaasasaadud sidemerullidega sidemete sidumine. 

Artikli autor: Keidi-Tekla Männik

 Veetegevused sõimerühmas

Kullerkupu rühm alustas vee vaatlusega talvisel perioodil.

Lapsed tutvusid veega erinevatel aegadel nii õppekäikude kaudu looduses kui toas õppetegevuste kaudu.  Lapsed said vaadelda, uurida metsas õppekäigul jääd ja jää tuppa toomisel jääst sulanud vett. Lapsed said tegevuse ja arutelu käigus võtta lund käele puudutada lumega põske. Tutvusime uute mõistetega märg, külm, soe. Lapsed said uurida katsete kaudu kuidas lumi sulab, mis peale sulamist  järgi jääb. Uurisime õues kuidas soojale kindale või käele sadanud lumi veeks muutub.

Arutlesime miks ei tohi lund ja lumest sulanud vett juua. Katsete ja arutelu käigus said lapsed näha, et  lumi ja jää ei ole puhas.

Esimesed kevadised vihmad sai lastega proovitud põskedele vihmapiiskade püüdmisega. Arutletud sai ka selle üle, et talvine pehme lumi sulas kevadel veeks. Mis juhtus lumememmega. Kuhu see akna alt kadus. Tegevuse ja pikema jälgimise tulemusena  said lapsed teada, et lumememm sulas veeks. Tekkinud veeloigud  tekitasid lastes elevust ja põnevust.

Läbi mitme tegevuse ja vaatluse said lapsed ka teada vee vajalikkusest, kuidas toas kraanist kätepesuks vett saada, kuidas peseb vesi toidunõud puhtaks ja mil viisil me joogivett saame. Arutlemise käigus säästlikkuse teemal said lapsed teada miks ei tohi vett kraanist jooksma jätta.  Kraanist tulev vesi on puhas, seda võib juua  ja see  peseb vajadusel ka meie käed puhtaks. Käsi peseme väikse veega ja kui pestud, kohe sulgeme kraani. Lapsed said vaadelda ja katsuda vett ning käterätti peale käte kuivatamist. Oli põnev avastada, et vesi teeb käteräti märjaks.

Lapsed  said maitstes võrrelda loodusest vahtrapuult võetud vahtramahla ja vett. Samuti vaatasime  vee värvust ja  tundsime  ära maitse erinevuse. Lapsed tundsid vee ja vahtramahla maitse erinevuse. Õppekäigul uurisime puid ja seostasime neid arutelu käigus vahtrapuult saadud mahla joomisega.

Artikli autorid: Janna Riga ja Maarika Sipelgas

Mängu - ja tantsupäev

Selleks, et end hästi tunda nii vaimselt kui ka füüsiliselt on vaja igas vanuses liikuda, lapsed tahavad palju liikuda  tundes sellest suurt rõõmu. Lapseeas väljakujunenud liikumisarmastus ja harjumus aitab täiskasvanul kiirel eluperioodil kehalist aktiivsust säilitada. Kõike seda arvesse võttes korraldatakse juba aastaid lastele vahvaid liikumisüritusi.

Pärnu spordihall täitus mõnusa elevuse ja saginaga, kui linna lasteaedade ligemale pool tuhat 5-6 aastast last tulid taas  kokku, et veeta koos vahva hommikupoolik.  Kogu seda suurt laste hulka juhendas Pärnu kuurorti elevant koos Ahvi ja Leopardiga, kes olid dzunglist külla tulnud. Liikumisõpetajad asusid päeva plaanima jaanuaris ja lastel oli kaks kuud aega õppida selgeks 15 harjutust ja mängu.

Paikuse Lasteaiast osalesid Meelespea ja Saialille rühma lapsed. Lapsed nautisid üritust kogu südamest, kõik tantsud ja liikumised tehti aktiivselt ja rõõmsalt kaasa. Lapsed kõndisid siili jälgedes, jäljendasid mõnuga sitikaid ning tantsisid hingetuks dzungli rütmide saatel. Toredale üritusele pani punkti imeilusa Ukuaru valsi järgi seatud tants. Kohtumiseni järgmisel aastal.

Artikli autor: Anneli Heinmets

 Külaskäik Pernova loodusmajja

Päevalille ja Saialille rühma lapsed külastasid esmaspäeval. 17. veebruaril Pernova loodusmaja, kus tutvustati meile Eestis elavaid metsloomi.

Koolieelikuid võtsid vastu kaks toredat õpetajat. Kuna lapsi oli päris palju, siis paremaks liikumise planeerimiseks ja valdkonna tutvustamiseks jagati lapsed kaheks grupiks.

Esmalt pandi lastele südamele ja selgitati, et nad vaataksid loomatopiseid silmadega ja kätega midagi ei puutuks, sest taieseid peaksid olema viisaka väljanägemisega kõikide külastajate jaoks.

 

Õpetaja Tiina rääkis lastele nii mägrast, karust, nirgist ja ka eesti rahvusloomast hundist ning veel paljudest Eesti metsades ja veekogudes elavatest loomadest. Iga laps sai katsuda Eesti metsade kõige suurema looma põdra sarvi ning omal käel tunnetada kui raskeid sarvi peab see vahva isasloom peas kandma.

Lapsed said klaasi alla paigutatud metsloomadega maastikust aimu, milline loom on talvel üleval ja milline loom magab talveund.

 Ääretult põnev kogemus oli lapsel ära arvata, milline karv(astik) millisele loomale kuulub. Puupakkude peale asetatuna said lapsed ise esmalt katsudes arvata, kelle karv pakul on ning pärast sildilt õige vastuse teada.

 

Edasi liikudes nägid lapsed seina sisse puuritud loomaurgude läbimõõte ning looma sealt välja piilumas ja infosilti antud looma kohta.

Nägime ka akvaariumi kaladega ning eraldi tuba, mis oli pühendatud nahkhiirtele. Eestis on teadaolevalt 14 nahkhiire liiki ning see loomake on ka looduskaitse all. Lapsed said kuulata nahkhiire heli, mida inimkõrv ei kuule. Nägime ka nahkhiire valgustatud kujutist ja skeletti.

Ringkäigu lõpetas lühifilmide vaatamine rebasest, kährikust, karust ja metskitsest.

Lapsed said palju uudistada ning teadmisi meie mitmekesise fauna 

Artikli autor: Helle Pikner

 Talispartakiaad: talvine spordipäev

Sel aastal jagas ilmataat lund Pärnumaale vaid näpuotsaga ning vahelduvad pluss- ja miinuskraadid tegid Talispartakiaadi korraldamise „põnevaks“…

Kuid järgides motot „kes tahab, see otsib võimalusi ning kes ei taha, see leiab vabandusi“ sai Talispartakiaad siiski veebruarikuus plaanipäraselt ära tehtud, sest talvist liikumisrõõmu saab leida ka napimatest lumeoludest.

Nooremad rühmad lustisid lasteaia hoovialal. Sõbraga koos sai valitud auto, millega sõideti „lõbustuste parki“. Karussellil keerutamine oli lustakas ning meeleolu lisas varane kevadpäike, mis silmad kissitama pani. Edasi viis mudilaste teekond läbi tankla, et autodel kütusepaagid täita ning jätkata sõitu loomaaeda. Lõvipojad juba olidki süüa ootamas… ehkki tavapäraselt loomaaia kodukord ei luba loomi toita, siis seekord said lapsed võimaluse osavust ja täpsust harjutada, et näljastele lõvipoegadele suhu süüa visata.

Kui lõpuks kõik autod lasteaeda tagasi jõudsid, oli päike juba kõrgel ning lastel aeg tuppa lõunasöögile minna.

Järgmisel päeval olid end valmis pannud vanemad rühmad, et nii kiiruses kui osavuses jõudu katsuda. Teatevõistlused mäkke jooksus, pallide mäkke veeretamises ja kelgu alla lükkamises tekitasid hasarti ja kaasaelamisrõõmu.

Lapsed nautisid protsessi, sooritasid võimetekohaselt pingutusi ning võitjateks tulid sõprus, sport ja osalejad.

Artikli autor: Anu Vill