Külaskäik Pernova loodusmajja

Päevalille ja Saialille rühma lapsed külastasid esmaspäeval. 17. veebruaril Pernova loodusmaja, kus tutvustati meile Eestis elavaid metsloomi.

Koolieelikuid võtsid vastu kaks toredat õpetajat. Kuna lapsi oli päris palju, siis paremaks liikumise planeerimiseks ja valdkonna tutvustamiseks jagati lapsed kaheks grupiks.

Esmalt pandi lastele südamele ja selgitati, et nad vaataksid loomatopiseid silmadega ja kätega midagi ei puutuks, sest taieseid peaksid olema viisaka väljanägemisega kõikide külastajate jaoks.

 

Õpetaja Tiina rääkis lastele nii mägrast, karust, nirgist ja ka eesti rahvusloomast hundist ning veel paljudest Eesti metsades ja veekogudes elavatest loomadest. Iga laps sai katsuda Eesti metsade kõige suurema looma põdra sarvi ning omal käel tunnetada kui raskeid sarvi peab see vahva isasloom peas kandma.

Lapsed said klaasi alla paigutatud metsloomadega maastikust aimu, milline loom on talvel üleval ja milline loom magab talveund.

 Ääretult põnev kogemus oli lapsel ära arvata, milline karv(astik) millisele loomale kuulub. Puupakkude peale asetatuna said lapsed ise esmalt katsudes arvata, kelle karv pakul on ning pärast sildilt õige vastuse teada.

 

Edasi liikudes nägid lapsed seina sisse puuritud loomaurgude läbimõõte ning looma sealt välja piilumas ja infosilti antud looma kohta.

Nägime ka akvaariumi kaladega ning eraldi tuba, mis oli pühendatud nahkhiirtele. Eestis on teadaolevalt 14 nahkhiire liiki ning see loomake on ka looduskaitse all. Lapsed said kuulata nahkhiire heli, mida inimkõrv ei kuule. Nägime ka nahkhiire valgustatud kujutist ja skeletti.

Ringkäigu lõpetas lühifilmide vaatamine rebasest, kährikust, karust ja metskitsest.

Lapsed said palju uudistada ning teadmisi meie mitmekesise fauna 

Artikli autor: Helle Pikner

 Talispartakiaad: talvine spordipäev

Sel aastal jagas ilmataat lund Pärnumaale vaid näpuotsaga ning vahelduvad pluss- ja miinuskraadid tegid Talispartakiaadi korraldamise „põnevaks“…

Kuid järgides motot „kes tahab, see otsib võimalusi ning kes ei taha, see leiab vabandusi“ sai Talispartakiaad siiski veebruarikuus plaanipäraselt ära tehtud, sest talvist liikumisrõõmu saab leida ka napimatest lumeoludest.

Nooremad rühmad lustisid lasteaia hoovialal. Sõbraga koos sai valitud auto, millega sõideti „lõbustuste parki“. Karussellil keerutamine oli lustakas ning meeleolu lisas varane kevadpäike, mis silmad kissitama pani. Edasi viis mudilaste teekond läbi tankla, et autodel kütusepaagid täita ning jätkata sõitu loomaaeda. Lõvipojad juba olidki süüa ootamas… ehkki tavapäraselt loomaaia kodukord ei luba loomi toita, siis seekord said lapsed võimaluse osavust ja täpsust harjutada, et näljastele lõvipoegadele suhu süüa visata.

Kui lõpuks kõik autod lasteaeda tagasi jõudsid, oli päike juba kõrgel ning lastel aeg tuppa lõunasöögile minna.

Järgmisel päeval olid end valmis pannud vanemad rühmad, et nii kiiruses kui osavuses jõudu katsuda. Teatevõistlused mäkke jooksus, pallide mäkke veeretamises ja kelgu alla lükkamises tekitasid hasarti ja kaasaelamisrõõmu.

Lapsed nautisid protsessi, sooritasid võimetekohaselt pingutusi ning võitjateks tulid sõprus, sport ja osalejad.

Artikli autor: Anu Vill

 Karikakar loob ja avastab projektõppega endale huvitava mängumaailma kogedes päriselu tegevusi

Sügisel alustas Karikakra rühm projektõppega, mille teemaks oli pood. Enda poeteema oluliseks tunnuslauseks oli  "Nutika lapsena mängides lemmikpoodi avastan ja loon julgelt koos mängukaaslastega meie mängumaailma. Kõik kogemused korjan ma endale, et suurena neid oskuseid rakendada." Projektõpe kestis neli kuud, kus keskendusime erinevatele poeliikidele mängides rollimänguna riidepoodi, pagaripoodi, apteeki, pillipoodi, kommipoodi. Poeliikide teemad jõudsid meieni läbi laste soovide, kus koostasime üheskoos iga teema kohta ideekaardi. Panime kirja laste mõtted ja soovid ning pärast iga õppekäiku rääkisime uuesti, mida saime uut teada ja kogesime. Projekti alustasime koostöös Pärnu Kaubamajaka Rimi toidupoega, kes varustas meid iseteeninduskassa pultidega, poereklaamsiltide, hinnasiltide ja erinevate pakenditega elavdamaks laste rollimängu keskkonda. Oma projektõppe lõpetasime esimest korda sõites bussiga ning külastades Pärnu Kaubamajaka Rimi toidupoodi. Läbi mängides erinevaid poekeskkondi oli meil võimalus näha ja kogeda lõpuks ka päriselu toiminguid.

Karikakar iseteeninduskassas.

 

Karikakra rühm käis õppekäigul esimest korda bussiga.

Õppekäigu eesmärgiks oli saada kogemus päris poe keskkonnas läbi tehes rollimängu olulised etapid. Lapsed said koostöös õpetajaga proovida ostja-müüja rolli iseteeninduskassas. Kõigepealt valisime poenimekirja alusel endale kauba korvi kasutades iseteeninduskassa pulti. Olulised oskused poes käigul olid kauba kaalumine, triipkoodi otsimine tootelt, kliendikaardi ja pangakaardi kasutamine. Keskkonna säästlikust arvesse võttes riidest koti ja paberkoti kasutuse põhimõte. 

Poe külaskäigul oli meil võimalus külastada Rimi toidupoe laoruume. Tutvusime pagariosakonnaga, kontori ruumidega, külmkambritega, kauba laadimise kohaga, toidupoe saaliga.

Projektõppe teema raames oli meil rollimängu üheks teemaks apteeker. Enne lastele teema tutvustamist külastasime apteeki, kus tegime läbi ostja ja müüja rolli ning rääkisime tervise hoidmisest. Uurisime apteegi keskkonda, mida seal müüakse ja milleks neid tooteid kasutatakse. Saime teada, et apteegis on müüjaks apteeker. Apteegis tutvusime erinevate taimeteedega ning apteeker andis nõu, kuidas oma tervist hoida juues erinevaid taimeteesid, mis sobivad väga hästi lastele. Seejärel korjasime Karikakra peenrakastist enda kasvatatud piparmünti, panime kuivama ja hiljem valmistasime maitsvat piparmünditeed.

Oma apteegi keskkonna loomine rühmas. Apteegis olulised asjad: lastevanematega koostöös erinevate ravimite pakendid, apteegi sildi loomine, poekotid, rahakotid, poekorvid, enda meisterdatud pangakaart ja rahatähed. Lapsevanemaid tõid rühma riidest poekotte ja paberkotte. Paberkotte kaunistasime vastavalt poeteemale.

Kui olime apteegi ära külastanud, siis tegime rühmas läbi ostja ja müüja rolli paaris meetodil. Ülesandeks oli läbi oma kogemuse küsida apteekrilt nõu ja soovitusi, milline ravim sobib, et ravida terveks. Koostasime ideekaardi enne ja pärast õppekäiku ja kaardistasime laste teadmised.

Projektõppe raames on meil rühmas hambaprojekt, kus lapsed pesid pärast ärkamist hambaid. Projektõppe raames käis meil rühmas külas hambaarst, kes tutvustas meile, kuidas korralikult hambaid pesta ja hammaste eest hoolt kanda. Saime teadmisi, kuidas toitumine mõjutab meie hammaste olukorda. Vaatasime erinevaid pilte hammaste olukorrast terved vs katkised hambad.

Artikli autorid: Teili Sutt ja Kristi Vilu

 Roheline tegu: Tammetõrude korjamine – hoolivus looduse ja meie õueala vastu

Tagasivaade sügisesele aktsioonile. See sügis tõi meie lasteaeda vahva ja tähendusrikka tegevuse – tammetõrude korjamise. Kõik meie lasteaia kümme rühma lõid selles toredas ettevõtmises kaasa, korjates tõrusid otse meie oma õuealalt. Selle ettevõtmise eesmärk oli aidata kaasa nii loodusele kui ka hoida meie lasteaia õueala puhtana. Kogutud tõrud viidi metsloomadele talviseks toiduks. Korjatud tõrudest viimased jõudsid metsloomadele selle aasta jaanuarikuu keskpaigas. 

Lasteaiahoov oli täis sagimist, kui kõik rühmad – nii suured kui väikesed – tulid kokku, et üheskoos tammetõrusid korjata. Lastele jagati ämbrid, ning igaüks asus usinalt tööle. Tammealused said hoolikalt üle vaadatud, et tõrud saaksid kokku korjatud ja meie õueala jälle puhtamaks.

See ettevõtmine pakkus lastele võimaluse märgata, kui oluline on hoida oma keskkonda korras ja samal ajal loodusele abiks olla. Õpetajad selgitasid lastele, miks on oluline viia tõrud meie hoovist ära – see aitab hoida õue puhtana ning tagada, et need tõrud, mida loomad vajavad, ei lähe raisku.

Mida selline tegevus õpetab?

Tammetõrude korjamine andis lastele olulisi õppetunde nii looduse kui ka ümbritseva hooldamise kohta.

• Looduse hoidmine ja abistamine: Lapsed said teada, et tammetõrud on oluline toiduallikas metsloomadele, ning tundsid uhkust, et saavad nende aitamisse panustada.

• Keskkonna korrashoid: Tõrude eemaldamine meie õuealalt õpetas lastele, kuidas oma ümbrust hooldada ja puhtana hoida.

• Koostöö oskus: Kõigi rühmade ühine pingutus arendas lastes koostööoskust. Lapsed õppisid üheskoos tegutsedes arvestama teistega, jagama ülesandeid ning saavutama ühiseid eesmärke. Need oskused on väärtuslikud kogu edaspidiseks eluks, aidates neil hakkama saada nii koolis kui hilisemas elus erinevates meeskondlikes olukordades.

• Empaatia ja hoolivus: Loomade abistamine pani lapsi mõtlema, kuidas iga väike tegu võib kellegi teise jaoks väga oluline olla.

Kuid miks on selline tegevus vajalik?

Sellised tegevused on olulised nii keskkonnateadlikkuse kasvatamiseks kui ka lasteaia igapäevaelu rikastamiseks. Lapsed õpivad tundma looduse ringkäiku. Tegevused arendavad laste tähelepanuvõimet, meeskonnatööd ja vastutustunnet. Koostöö oskus, mida nad tammetõrusid korjates praktiseerisid, on edasises elus väga väärtuslik, aidates neil toime tulla erinevates olukordades, kus on oluline teistega ühiselt tegutseda.

Tammetõrude korjamise praktiline eesmärk – hoida lasteaia õueala puhas ja samal ajal aidata metsloomi – andis lastele selge näite sellest, kuidas meie igapäevane tegevus saab mõjutada nii meid ümbritsevat keskkonda kui ka teisi elusolendeid.

Suur tänu kõigile lastele ja õpetajatele, kes selles vahvas ettevõtmises kaasa lõid! Üheskoos korjasime hulga tammetõrusid, aidates nii meie õuealal puhtamaks saada kui ka pakkudes metsloomadele toitu. See oli õpetlik sündmus, mis tuletas meile meelde, et iga väike roheline tegu loeb. Kohtume taas järgmisel roheteol ja jätkame üheskoos looduse hoidmise ja koostööoskuste õppimist!

Artikli autor: Silli Välimäe

 Minu keha – teadmised ja hoolivus juba varasest east

Laste teadlikkuse suurendamine oma kehast ning selle eest hoolitsemisest on oluline osa nende kasvamisest ja arengust. Rühmatööde ja mänguliste tegevuste kaudu saab lastele õpetada nii anatoomia põhialuseid kui ka kehalise ja emotsionaalse turvalisuse põhimõtteid.

Miks on oma keha tundmine oluline?

Lapsed hakkavad juba varakult mõistma, et keha on nende kõige tähtsam „kodu“, mida tuleb hoida ja kaitsta. Õpetajate ja vanemate ühine eesmärk on pakkuda lastele teadmisi, mis aitavad neil oma keha väärtustada ja mõista selle eripärasid. Üks peamisi teemasid lasteaias oli küsimus: „Miks meil oma keha vaja on?“ Sellele küsimusele vastamine avas ukse laiema aruteluni kehaliste erinevuste, turvalisuse ja keha eest hoolitsemise teemadel.

Laste uudishimu ja soov oma keha kohta rohkem teada saada lõi sobiva aluse õppetegevusele. Kehaosade tundmaõppimine toimus mänguliselt – näiteks „Kopp-kopp, kes seal on?“, kus lapsed katsusid sõbra kätt, pead või kaela ja pidid tuvastama, kellele see kehaosa kuulub.

Kehaosade nimetused ja piirid

Teadlikkus oma keha osadest ja nende nimedest on oluline osa laste arengust. Samuti peab selgitama, millised kehaosad on isiklikud ja kuidas neid kaitsta. Pärnu Lastemaja spetsialisti Eve Närepi juhendamisel tutvusid lapsed ujumisriiete reegli töölehega, mis näitas selgelt, et kõik kehaosad, mis on ujumisriiete all, on isiklikud. Lapsed õppisid, et selliseid kehaosi ei näidata ega katsuda ilma loata.  Kindlasti tuleb lastele õpetada õigete nimedega kehaosi. 

Lastega arutati ka sobiva ja sobimatu käitumise üle. Piltülesanded aitasid neil paremini mõista, mida tähendab „lubatud“ ja „lubamatu“. 

Kolme sõrme reegel ja usaldusväärse täiskasvanu roll

Lastele õpetati „kolme sõrme reeglit“, mis aitab neil kaitsta ennast ebameeldivate olukordade eest:

1. Ütle EI – lapsel peab olema julgus keelduda ja öelda, et see pole sobilik.

2. Mine eemale – laps peab eemalduma olukorrast, kus ta tunneb end ebamugavalt.

3. Räägi usaldusväärsele täiskasvanule – oluline on rääkida oma kogemusest täiskasvanule, keda usaldatakse.

Samuti rõhutati, et täiskasvanu, kellele laps räägib, peab olema kuulaja rollis ja vältima liigseid küsimusi, et laps tunneks end turvaliselt.

Keha tundma õppimine mängulisel viisil

Lisaks turvalisuse ja kehaliste piiride tundmaõppimisele said lapsed avastada oma keha erinevaid osasid ja funktsioone läbi mängude, katsete ja arutelude.

Näiteks:

• Jooga ja liikumisharjutused – lapsed õppisid kehateadlikkust läbi lõbusate liikumisharjutuste, mida juhendasid õpetaja või muusika.

• Mõõtmine ja võrdlemine – iga laps mõõtis enda ja sõbra pikkust, käe ja jala suurust ning peaümbermõõtu. Rühma seinale pandud mõõdupuu võimaldas lastel jälgida oma kasvamist.

• Kehaosade tundmaõppimine – rühmas olid maketid ja pildid, mille abil uuriti inimese luustikku, siseelundeid ja veresooni. Lapsed said näiteks teada, kuidas töötavad süda ja kopsud, ning katsetasid kilekottide ja kõrte abil kopsude liikumist.

Keha eest hoolitsemine ja sport

Keha tervena hoidmiseks on oluline ka füüsiline aktiivsus. Rühmas käis lapsevanem rääkimas jalgpallist, tutvustades spordi põhitõdesid ja tervislikke harjumusi. Koos mängiti jalgpalli ning meisterdati isiklikud karikad. See tegevus pakkus lastele suurt rõõmu ja motiveeris neid rohkem liikuma.

Laste teadmiste süvendamine ja emotsionaalne tugi

Lapsed avastasid ka põnevaid fakte oma keha kohta:

• Silmad pilgutavad 20 korda minutis, et need ei kuivaks.

• Keel on keha kõige paindlikum osa.

• Süda töötab nagu mootor, pumbates verd läbi keha.

Vestlused hõlmasid ka tundlikke teemasid, nagu saladused, mis on sobilikud laste vahel, ja saladused, mis pole kohased täiskasvanu ja lapse vahel. Rõhutati, et iga ebameeldiv kogemus tuleb usaldusväärsele täiskasvanule jagada.

Teadlikkus loob turvatunde

Lõpuks võime öelda, et inimkeha tundmaõppimine ja selle üle arutlemine andsid lastele rohkem teadmisi, kuidas enda eest hoolitseda ja ennast kaitsta. Laste uudishimu ning mänguline lähenemine muutsid õppimise meeldivaks ja tõhusaks. Tänu õpetajate panusele olid lapsed teadlikumad ning oskasid oma keha ja selle piire paremini mõista. Inimkeha on tõepoolest põnev uurimisobjekt – ja seda igas vanuses!

Artikli autor: Helina Kamma

 Tervislikud harjumused algavad varakult: kuidas lapsed avastasid puu- ja köögiviljade võlu?

Tervisliku eluviisi toetamine ja teadlikkuse tõstmine on eriti oluline laste ja noorte seas, kellel on alles kujunemas harjumused, mis saadavad neid terve elu. Just seetõttu tuleks juba varases eas luua keskkond, mis soodustab tervislikke valikuid ning ärgitab lapsi tundma huvi toitumise vastu. Meie rühma eesmärgiks oli sel korral suurendada laste teadlikkust tervislikust toitumisest ning tutvustada neile puu- ja köögiviljade kasulikkust läbi praktilise ja mängulise tegevuse – värske mahla valmistamise.

Avastusretk tervislike maitsete maailma

Et lapsed saaksid tervisliku toitumise põhitõed omaks juba varakult, tuleb neile pakkuda võimalusi ise avastada ja katsetada. Just seetõttu kaasasime oma sõimerühma lapsed aktiivselt kogu mahlategemise protsessi. Enne praktilise osa juurde asumist said lapsed vaadelda, nimetada ja maitsta kolme tervislikku toorainet: õuna, porgandit ja värsket kurki. Lastele oli suur üllatus, kui maitsmistesti käigus selgus, et kõik need viljad on väga maitsvad! Sageli võib juhtuda, et väikelapsed pelgavad uusi maitseid, kuid kui anda neile võimalus neid omal käel avastada, muutuvad nad palju avatumaks. See lihtne tegevus aitas tugevdada laste positiivset hoiakut tervisliku toidu suhtes ning andis neile võimaluse ise otsustada, milline neist viljadest neile kõige enam meeldib.

Mahlapress kui maagiline masin

Erilist elevust tekitas laste seas mahlapress, mis oli neile täiesti uus ja põnev masin. Ühiselt sai seda lähemalt vaadelda ja arutleda, kuidas see töötab. Kui esmane uudishimu rahuldatud, said lapsed võimaluse ise käed külge panna – igaüks võis asetada viljad mahlapressi ning jälgida, kuidas need mahlaks muutusid. See oli justkui väike ime – viljad, mida nad olid hetk tagasi käes hoidnud ja maitsnud, muutusid mõnusaks joogiks! Mahlapressi kasutamine polnud mitte ainult lõbus, vaid andis lastele ka praktilise kogemuse tervisliku toidu valmistamisest. See tegevus õpetas, et värsket ja maitsvat mahla saab valmistada ilma lisatud suhkruta ning et puu- ja köögiviljade söömine võib olla tõeliselt nauditav.

Tervislik elamus oma tassist

Kui mahl oli valmis, sai iga laps oma tassist maitsta enda tehtud jooki. See oli eriline hetk – oma kätega valmistatud mahl maitses eriti hästi ning andis lastele uhkustunde. Koos arutleti ka selle üle, miks on värske mahl kasulik, mida head sisaldavad puu- ja juurviljad ning miks tasub neid iga päev süüa. Kogu tegevus aitas lastel paremini mõista tervisliku toitumise tähtsust ning pakkus neile lõbusat ja harivat kogemust. Sellised praktilised ja kaasavad tegevused on eriti olulised, sest läbi vahetu kogemuse jäävad uued teadmised ja harjumused paremini meelde.

Tervislike valikute toetamine algab varakult Lastele tervisliku eluviisi harjumuste kujundamine on pikaajaline protsess, mis algab igapäevastest väikestest sammudest. Luues neile võimalusi ise avastada ja katsetada, saame aidata neil kujundada positiivne suhe tervisliku toitumisega. Meie mahlategemise päev oli suurepärane näide sellest, kuidas mänguline ja praktiline tegevus aitab lastel õppida ja avastada tervislikke valikuid. Nii et miks mitte proovida ka kodus – kaasata lapsed köögis tervislike roogade valmistamisse ja lasta neil ise avastada, kui maitsvad võivad olla värsked puu- ja köögiviljad!

    

Artikli autor: Jana Riga