Kadripäeva tähistamine meie lasteaias

25 novembril 2025 tähistasime meie lasteaias rõõmsalt ja teadmisterohkelt kadripäeva. Üritusest võtsid osa kõik vanemad rühmad ning päeva eesmärk oli tutvustada lastele Eesti rahvakalendri traditsioone ning meie esivanemate kombeid.

Kadripäeva kommete õppimine läbi tegevuste

Kadripäev on Eesti rahvapärimuses oluline talvine tähtpäev, mida iseloomustavad kadrisantide külaskäigud, head soovid majapidamisele ja õnne toomine karjale. Tegemist on ajalooliselt naistepühaga, mil naistel oli keelatud teha majapidamistöid – õuetööd pidid selleks päevaks juba tehtud olema.

Lapsed said kõiki neid traditsioone kogeda praktilise tegevuse kaudu. Iga rühm riietus kadrisantideks ning esines kadrilaulude, mõistatuste ja heade soovidega. Üksteisele tutvustati ka kadripäeva ajalugu ja selle tähendust.

Rühmades arutati, kuidas vanad traditsioonid seostusid looduse rütmide ja kogukonna toimimisega. Selgus, et kadripäev oli tihedalt seotud talvise töökorralduse, karjapidamise ja vastastikuse abistamisega – väärtustega, mis on olulised ka tänapäeval.

Päeva tipphetkeks kujunes ühine lõngakera tants. Saalis said kokku kõik lapsed ja õpetajad, kes sel hetkel kohal olid. Tants toimus vahvalt: õpetajad hoidsid lõnga otsi ning lapsed liikusid keskel muusika saatel nii, et lõngakera kord keris kokku ja siis jälle lahti. See pakkus küllaga rõõmu, elevust ja ühist liikumislusti.

 Artikli autor: Maili Viikoja

Mänguasjavahetus – lihtne idee, mis teeb palju rõõmu

Sel aastal osales ka meie lasteaed üle-eestilisel mänguasjavahetusel. Tegemist on üritusega, mis on populaarsust kogumas nii Eestis kui ka mujal Euroopas. Idee on väga lihtne: iga laps saab tuua kodust hea ja korraliku mänguasja, mida ta enam ei kasuta, ning valida selle asemele kellegi teise oma.

Meie majas oli see tore ja elevust täis päev, mis pakkus rõõmu nii lastele kui ka peredele.

Aastatega kogunevad koju mänguasjad, mida enam ei kasutata. Vahetus annab neile uue elu ja hoiab ära nende prügikasti sattumise. Lapsed näevad, et asjal võib olla väärtust ka pärast seda, kui nende enda huvi on hääbunud.

Mänguasja teisele lapsele edasi andmine õpetab loomulikul moel jagamist ja hoolivust. See on ka hea võimalus näidata, et kõik ei pea olema uus – asju saab kasutada mitu korda ja mitme lapse poolt. See ongi taaskasutus kõige lihtsamas vormis.

Vahetus ei nõua raha ning samas saab laps endale uue ja põneva mänguasja. Ka kodus tekib rohkem ruumi, sest välja saab viia mänguasjad, mis muidu lihtsalt seisaksid.

Meil osales mänguasjavahetusel kokku 91 last ja kaasa lõid 7 rühma. Kõige nooremad sõimerühmad sel korral ei osalenud – nii väikestel lastel on oma mänguasjadest loobumine veel keeruline.

Et vahetus kulgeks rahulikult ja ilma tunglemiseta, võtsid osalevad rühmad loosi ja nii selgus järjestu, millal keegi vahetustuppa tuleb. Nii sai iga rühm rahulikus tempos sisse astuda, mänguasju uurida ja endale sobiva välja valida. Õpetajad selgitasid, kuidas vahetus toimib, kuid mänguasja sai laps valida just sellise nagu ta ise soovis.

Iga laps sai vahetuse alguses väikese “pileti”, mis tähistas, et ta on mänguasja toonud ja tal on õigus valida endale uus. See tegi kogu sündmuse lastele arusaadavaks ja andis ühtlasi elevust, justkui oleks tegu päris poekäiguga.

Kõik kulges tõesti väga rahumeelselt. Lapsed ootasid oma järjekorda, vaatasid mänguasju tähelepanelikult ning valisid endale midagi meelepärast. Rüselemist ega tormamist ei olnud – iga laps leidis midagi, mis talle sobis, ja kõik said lõpuks rõõmsalt oma “uue” mänguasjaga rühmadesse tagasi minna.

Kuigi mänguasjad ei ole poest ostetud, mõjutas see lapsi väga positiivselt. Paljud ütlesid, et leidsid midagi, mida nad pole varem näinud või mida on ammu soovinud proovida. Vahetus tekitas elevust ja äratas mänguhuvi, ilma et oleks pidanud midagi uut ostma.

Mänguasjavahetus on väike samm, mis toob palju kasu.

See aitab vähendada liigset tarbimist, õpetab lastele jagamist. Peale selle pakub see lastele elamusi ja natuke teistsugust mängurõõmu.

Meie kogemus näitas, et selline ettevõtmine on lihtne korraldada ja töötab väga hästi.

Kindlasti tasub seda traditsiooni jätkata.

Artikli autor: Silli Välimäe

Sügisspartakiaad – päev täis spordirõõmu

Ühel novembrikuu reedehommikul täitis lasteaia saali vilgas sagimine – toimus juba traditsiooniliseks saanud sügisspartakiaad, kus iga laps sai näidata oma sportlikku vaimu ja tegemisrõõmu.

Spartakiaadi avasid meie kõige pisemad sportlased, kes õpetaja eeskujul liikusid ja liigutasid just täpselt nii nagu igaühel parasjagu oskusi oli ning tarkus ja fantaasia lubasid.

Keskmise vanuseastme laste tegevus oli kujundatud teekonnana läbi loodusnähtuste ja taevakehade. Üheskoos mindi teele, et kadunud Päikest otsida. Teekonnal kohtuti  Kuu ja Tähtedega; lustiti Tuule, Vihma ja Lumega. Läbi meeleolukate seikluste ja mängude leiti lõpuks üles ka Päike.

Suured sportmängude meistrid.

Kõige vanemad lapsed näitasid, mida tähendab tõeline sportlik vaim, pannes end proovile naaberrühmadega. Võistlusmängudes olid samavõrd olulised nii kiirus, taktika kui ka koostööoskused.

Spartakiaadi õhkkond oli nagu väiksel olümpial – ainult et medalite asemel ergutati ja premeeriti üksteist hoogsa plaksutamisega.

Ka õpetajad olid aktiivselt kaasatud – nii lapsi toetades ja innustades, kui ka ägedaid sportlikke hetki kaameraga jäädvustades.

Artikli autor: Paikuse Lasteaia liikumisõpetaja Anu Vill

Kullerkupud käisid puid uurimas

Paikuse Lasteaia Kullerkupu rühma 2–3-aastased lapsed tegid toreda avastusretke ennem lund oma õuealal, et paremini tundma õppida seal kasvavaid puid. Lapsed uurisid kolme puud – kaske, tamme ja vahtrat.

Üheskoos vaadeldi puude lehti, võrreldi nende kuju ja suurust ning otsiti erinevusi ja sarnasusi. Lapsed katsusid lehti oma käe peal ning said teada, et näiteks kaseleht on väiksem ja peenem, tammeleht aga lai ja tugevam. Vaatlesime ja võrdlesime ka puude tüvesid, mis värvi nad on ja kuidas käega katsudes tunduvad.

Avastusretk lõppes rõõmsalt – iga laps sai endale “vahtranina”, mis pani kõiki lõbusalt itsitama ja teineteisele oma „nina“ näitama. See lihtne mäng tekitas elevust ja pakkus toredaid hetki nii lastele kui õpetajatele.

Õuesõpe on Kullerkupu rühma päevades loomulik osa ning iga selline väike retk aitab lastel ümbritsevat keskkonda märgata, mõista ja väärtustada.

Artikli autor: Kullekuppu rühma õpetajad

 Kõrvitsad loomaaiale, millest on saamas-Paikuse Lasteaia sügistraditsioon

Sügis toob endaga kaasa värvikirevad lehed, küpsevad viljad  ja rõõmsa sagimise lasteaedades. Paikuse Lasteaia Nurmenuku rühmas on sügiseti juba kuus aastat järjest saanud armsaks traditsiooniks kõrvitsate kogumise kampaania loomaaiale.

Kõik sai alguse lihtsast soovist teha midagi loomade heaks. Iga sügis toovad lapsed koos vanematega lasteaeda kõrvitsad, mis hiljem rändavad Omniva abiga edasi loomaaeda, pakkudes sealsetele elanikele maitsvat ja tervislikku maiust. Nurmenuku rühm kasvatas selleks spagetikõrvitsaid, mis on oma väga maitsvad ja paraja suurusega, et maiustada saaks ka väiksemad loomaaia loomad.

Sel aastal otsustasime oma head tegemise rõõmu jagada laiemalt ja kutsusime osalema ka teiste rühmade peresid kogu Paikuse Lasteaiast. Nii said kõik soovijad anda oma panuse ning üheskoos rõõmustada loomi ning tugevdada laste hoolivust looduse ja elusolendite vastu.

Lapsed elasid kampaaniale suure südamega kaasa- iga uus kõrvits tõi rõõmuhõiskeid ja elevust. Nad uurisid, kui suured kõrvitsad on, arutasid, millistele loomadele need võiks maitseda ja unistasid, kuidas elevandid, karud ja jänesed neid maiustades naudivad.

Laste silmad särasid, kui tulid koos kõrvitsatega lasteaeda. Kampaania on olnud lastele vahva õppetund andmise ja hoolimise väärtusest.

Täname südamest kõiki lapsi ja lapsevanemaid, kes on kaasa aidanud, et meie kõrvitsakampaania loomaaiale saaks jätkuda ka sellel sügisel!

Artikli autor: Nurmenuku rühma õpetaja Kristel Merimaa