Rahvatraditsioonid, mardi- ja kadripäeva trall Paikuse lasteaias

Sellel õppeaastal on Paikuse lasteaial eesmärk pakkuda lastele teadmisi ja kogemusi Eesti pärimuskultuurist ja traditsioonidest.  Lähtuvalt sellest korraldas Paikuse lasteaia, Paikuse maja Sinilille rühm koostöös muusikaõpetaja Kristi Rulli-Schvede ja Seljametsa muuseumiga üle-lasteaialised mardi- ja kadripäeva üritused. 

06. novembril kogunesid Seljametsa maja ja 07. novembril Paikuse maja suured ja väikesed mardid, et saada teadmisi mardipäeva tavadest ja kommetest. Tegevused algasid mardipere saabumisega laulu saatel. Rääkisime, miks mardid tulevad laulu ja  kolistamisega ning miks üldse mardid käivad. Lisaks said lapsed teada, milline oli martide roll vanasti ja mis võis juhtuda siis, kui sa marti tuppa ei lasknud. Mängisime traditsioonilisi mardipäeva laulumänge- “Mardirong”, mille algversioon on Ungari rahvamäng “Žuuži rong”, “Lohesaba”, “Mina sõidan…”. ja korraldasime erinevaid teadmiste kontrolle. Lastes tekitas enim elevust, et mardiperes oli väike kõrvitsast valmistatud beebi. Nii nagu mardipäeval tavaks oli, sai ka meil iga rühm anni. Anniks olid porgandid ja õunad.

Lapsed, kes olid juba teadlikud, et kohe-kohe tuleb ka kadripäev teatasid, et kadripäeva peol tuleb selga panna ilusad valged riided. Selle taustal ei olnud kuigi paslik jätta kadripäev pidamata. Nii otsustas mardipäeva korraldusnaiskond anda lastele teadmisi ka kadripäevast. Mõeldud tehtud. 25. novembril  külastasid kadrisandid mõlemat maja. Rahvatraditsioonide järgi on kadripäeval olulisel kohal lambad ja muud koduloomad, seega otsustasime sellel korral näidata rahvapärimuse seda poolt. Lisaks loomadele oli kaasas ennustaja, kes andis ülevaate tulevast ilmast ja positiivsetest sõnumitest igale kadritrallil osalejale. Lapsed said positiivseid emotsioone ja teadmise, et kõik lapsed on tähtsad ja igaühes meist peitub positiivsust. Samuti said lapsed teadmisi kadripäeva olemusest ja uskumustest. Saime teada, milline oli kadrisandi riietus, miks kadride jaoks oli tähtis kanda palju pärleid. Kadripäeval olid olulisel kohal karjaloomad, lapsed teadmisi ka sellest, miks kadripäeva nimetati ka määgimise päevaks. Olulisel kohal olid kadripäeval erinevad ringmängud- “Lume viskamise mäng”,” Lumepalli slaalom”, “Mis loom on aias?”  ja sellest lähtuvalt viisime läbi ja õppisime ühskoos uusi mänge, mida lapsed saavad edaspidi oma rühmas kui ka kodus mängida. 

Ka kadripäeva sai iga rühm anni, milleks olid pirnid. 

Olid ütlemata toredad päevad, täname kõiki, kes mardi- ja kadripäeva ürituste õnnestumisele kaasa aitasid. Eriti Seljametsa muuseumi töötajat Krista Vessmanni, kes meie ettepanekuga kohe haakus ja oli rõõmuga nõus kampa lööma. 

Artikkel: Triinu Niido

Sügisesed spordivõistlused

Sügisel, peale lehtede langemist ja enne lume tulekut peeti Paikuse Lasteaias Sügisspartakiaadi, mille eesmärgiks on läbi mitmekülgsete spordimängude arendada lapses tunnet, et liikumine on tore ja rõõmupakkuv tegevus. Spartakiaadil kaasalöömine äratab huvi füüsiliste tegevuste vastu ning ehk nii mõneski lapses võivad kujuneda sel viisil esmased spordipisiku alged. Samuti on Spartakiaadi idee läbi sportlike mängude arendada omavahelist koostööoskust, kaaslastega arvestamist, meeskonnavaimu ja ühtsusetunnet.

Üritus toimus kolmes osas, erinevates vanuseastmetes ning raskustasemetel. Kõige väiksemad mudilased said osaleda fantaasialugudes, kus lõid aktiivselt kaasa matkivates tegevustes. Nelja-viieaastaste vanusegrupil oli lusti ja pingutusmomente sportlikes mängudes. Kõige vanemad rühmad said kogemusi ja mängurõõmu nii  teatevõistlustest kui ka rühmade vahelistest võistlusmängudest. Mõõtu võeti osavuse-, kiiruse- ja ka jõudualadel. Oli õnne ja ebaõnne, koguti punkte ja kogeti võistlusrõõmu… Spartakiaadil ei olnud kaotajaid, sest iga osaleja panustas iseenda arengusse ning iga pingutus väärib tähelepanu.

Spartakiaad lõppes meeleoluka ühistantsuga, kus peegeldusid laste vahetud emotsioonid – need olid tujuküllased.

Tali-Spartakiaad on tulekul ning sedapuhku õueüritusena talvealasid nautides.

Artikli autor: Anu Vill

 

Isadepäev pärimuse võtmes

Päevalille rühmas toimus 5. novembril isadepäeva tähistamise pidu. Seoses pärimuskultuuri aastaga Paikuse lasteaias oli peol oluline roll ka vanade traditsioonide taaselustamisel.

Lisaks sportlikule õhtule võimlas, kus väikesed Päevalilled sportisid ja lustisid koos isadega ning esinesid teemakohaste lauludega, toimus põnev jätkuüritus ka rühmaruumis.

Lapsed olid eelnevalt lasteaia õuealalt korjanud tammetõrusid. Rühmaõpetaja kogus lisaks tõrudele kastanimune. Nendest meisterdasid lapsed koos isadega.

Väga oluline on lapsel näha ja kogeda, et looduslik materjal on alati kättesaadav ning sellest tehtud on meisterdused on omanäolised ja ainukordsed. Lapsed saavad tunnetada erinevaid tekstuure, kaalu ja temperatuure. See aitab kaasa nende tunnetusliku ja sensoorse arengu toetamisele.

Iga laps sai koos oma isaga meisterdada looduslikust materjalist loomi ning valmistatud loomadest panime rühma ülesse näituse. Laps kirjutas oma käega juurde nimesildi. Koos isaga meisterdamine pole lihtsalt vaid loov tegevus, vaid oluline koosolemise hetk, mis tugevdab sidet lapse ja vanema vahel. Kvaliteetaeg oma kalli issiga on alati parim ajaveetmis moodus.

Lisaks meisterdamisele pani iga laps koos oma isaga mulla sisse kasvama tammetõrud. Loodame, et mulda pistetud tammetõrust kasvab võike taimeke, millest kunagi sirgub poris tammepuu.

Oli põnev õhtupoolik koos isade ja ühe emaga. Vanemate nägudest ja tagasisidemest võis lugeda ürituse meeleolukaks ja kordaläinuks.

Artikli autor: Helle Pikner

Karikakra rühma lapsed avastamas metsas sügist läbi luubi maailma

Selle õppeaasta sügisel oli Karikakra rühma lastel õuesõppe päeva teemaks „Sügise tunnuste otsimine metsas“.  Õppekäigul märgati looduses muutusi, mis kaasneb sügise saabumisega. Metsa olid kaasa võetud korvid ja luubid. Korvidesse korjati erinevaid metsasaadusi, näiteks puukoor, lehed, oksad, puravik, kukeseen, käbid. Luupidega uuriti kasekoort, kukeseent, sammalt. Leidsime veel suure sipelgapesa, mida luupidega uurida. Korjatud okstest ladusime lastega erinevaid sügisega seotud sõnu. Hiljem rühma juurde jõudes kaunistati rühm sügiseste kompositsioonidega ja tehti katuse alla metsast korjatud saadustest oma metsaalune, mis pakkus tükiks ajaks rõõmu erinevateks õuesõppemängudeks: puupulkadest nime ladumine, trips-traps-trull. „Sügis looduses“ teema raames käisime veel lastega Sindi oja ehk Türgi oja ääres rääkimas lastega veeohutusest.

Maailma avastamine läbi luubi on tõeliselt põnev seiklus näha looduse elu nii lähedalt.

Loodusliku kompositsooni tegemine. Toas olles lapsed voolisid tammetõru ja metsast otsisid neile mütsid pähe.

   

Õuesõppe õppemängu eesmärgiks oli leida päevasõna tähed loodusest ülesse. Päevasõnaks oli SÜGIS, kus tähed olid peidetud metsas erinevate okste, kändude ja lehtede alla. Need lapsed, kes leidsid tähed üles, võtsid rivvi. Tähed olid täitsa sassis ja et sõna kokku saada, oli lastel vaja natukene võimelda. Õpetaja näitas oma kehaga õiget tähekuju ning üheskoos leiti üles õiges järjestuses päevasõna.

 

Värviline sügis Sindi oja ääres.

Artikli autorid: Karikakra rühma õpetajad Teili Sutt ja Kristi Vilu

 

 Pärnu Lasteaedade Orienteerumine

Oktoobrikuu lõpus toimus juba kolmandat aastat järjest Pärnu linna lasteaedade vaheline orienteerumine. Sündmus toimus vaimse tervise kuu raames ja oli korraldatud tervise edendamise ühenduse poolt, et pakkuda lasteaedade personalile meeleolukat ja ühendavat päeva.

Iga lasteaed pani välja viieliikmelise võistkonna, kes läbis erinevaid orienteerumisülesandeid, kasutades ActionBound rakendust. Igas kontrollpunktis ootas võistlejaid uus ülesanne, mis tõi päeva põnevust ja pakkus võimaluse tiimitööks. Osalejad said tegevust nautida värskes õhus.  Õues veedetud aeg mõjub positiivselt nii kehale kui vaimule ning orienteerumine värskes õhus pakkus kõigile nii füüsilist kui vaimset kosutust.

Miks on oluline pöörata tähelepanu vaimsele tervisele?

Vaimne tervis mõjutab meie töö- ja eraelu igapäevast toimetulekut. Lasteaiaõpetajad töötavad intensiivses keskkonnas, kus nad vastutavad väikeste laste heaolu ja arengu eest. See töö nõuab palju emotsionaalset vastupidavust ja suurt keskendumist. Vaimse tervise toetamine ja selle tähtsuse teadvustamine aitab hoida õpetajaid tervete ja motiveeritutena, mis omakorda avaldab positiivset mõju lasteaia laste ja kollektiivi heaolule.

Orienteerumine ja muud sellised ühistegevused on olulised, sest need pakuvad vaheldust igapäeva tööle ja aitavad maandada stressi. Samuti on need head võimalused meeldetuletuseks, et igapäevaelu kiire tempo kõrval vajame ka hetki enda jaoks.

Artikli autor: Silli Välimäe

 Traditsioonid Paikuse Lasteaia Nurmenuku

 rühmas

Taas saavad Tallinna Loomaaia asukad maiustada Paikuse Lasteaia Nurmenuku rühma laste kasvatatud kõrvitsatega. Projektis osalesid meie väikesed ja suured lapsed juba viiendat aastat. Koostöös lastevanematega lõid juubeliaastal kaasa nüüd juba Paikuse kooli teises klassis käivad endised ning lasteaia sõimerühma praegused väikesed Nurmenukud.

Kokku koguti vägevalt suur ports meelehead. Koostöös Omniva AS-ga saadeti kõrvitsad loomaaia poole teele.

Hea on teada, et meie traditsioonid jätkuvad koolilaste seaski. Laste ning meie süda rõõmustab, tehes väikese heateo loomaaia loomadele.

Aitäh kõigile, kes võtsid loomade rõõmuks oma südameasjaks kõrvitsataimede eest armastusega hoolitsemise. Nii need suure südamega ja empaatilised lapsed meil kasvavadki. 

Artikli autor: Kristel Merimaa

 Leivanädal lasteaias: praktiline õpe ja väärtuslikud oskused

Leivanädal on meie lasteaias iga-aastane sündmus, mille käigus lapsed õpivad leivategemise kohta. Sel aastal said lapsed osa mitmekülgsest tegevusest, kus nad nägid ja kogesid, kuidas leiba valmistatakse, ning miks on see nii tähtis toit olnud meie esivanematele. Lapsed said proovida leivategu oma kätega – nad valisid koostisained, sõtkusid tainast ja jälgisid leiva küpsemist. Lisaks leivateole käisime õppereisil kohalikus pagaritöökojas, kus lapsed nägid, kuidas tehakse leiba ja saiakesi suuremas tootmises.

Miks on oluline lastele leivategemist õpetada?

Leivategemine on praktiline oskus, mis õpetab lastele palju – alates kannatlikkusest ja täpsusest kuni arusaamani, kuidas toit meie lauale jõuab. Kui lapsed teevad leiba, õpivad nad, kuidas igapäevased toiduained valmivad ja miks on oluline neid väärtustada. Samuti arendab see nende peenmotoorikat ja koostööoskusi, kui nad tegutsevad üheskoos tainast sõtkudes ja küpsetades. Lisaks aitab leivategemine lastele selgitada tervisliku toitumise põhimõtteid. Kodus küpsetatud leib on täisväärtuslik, sisaldades palju kiudaineid, vitamiine ja mineraalaineid, mis on vajalikud lapse tervislikuks kasvuks ja arenguks. Tänapäevase töödeldud toidu kõrval on oluline, et lapsed õpiksid tundma looduslikke ja vähem töödeldud toiduaineid, nagu täisterajahust leib.

Leiva toiteväärtus

Leib on traditsiooniline toiduaine, mis on olnud eestlaste laual juba sajandeid. Täisterajahust valmistatud leib on rikas kiudainete poolest, mis aitavad kaasa seedimisele ning annavad püsivalt energiat. Samuti sisaldab leib olulisi vitamiine ja mineraale, nagu B-vitamiinid, raud ja magneesium, mis on lapse tervisele vajalikud. Kodus tehtud leiva toiteväärtus on üldiselt kõrgem kui poest ostetud tööstuslikul leival, kuna seal ei ole säilitusaineid ega lisaaineid.

Pika protsessi algus

Leivategu algab palju varem kui lihtsalt taina segamine – kõigepealt tuleb mõista, kuidas jahu valmib ja kust see pärineb. Lastega rääkisime sellest, kuidas vanasti tuli kõigepealt kasvatada vili, näiteks rukis või nisu, ja kuidas seda käsitsi või lihtsate tööriistade abil põllult koristati. Lapsed said teada, kui oluline oli hoolikas töötlus ja saagikoristus ning kuidas vilja viidi vesiveskisse, kus see kivi- või veejõul töötavates veskites jahvatati.

Tegevuses räägitu hõlmas ka tänapäevase jahu valmistamise protsessi, kus vili kasvatatakse suurematel põldudel ja koristatakse masinatega. Me rääkisime, kuidas moodsa tehnika abil saab vilja kiiremini töödelda ja sellest erineva peenusega jahu valmistada. Siiski arutlesime ka selle üle, kuidas osa toitaineid võib tööstusliku jahvatamise käigus kaduma minna.

On väga oluline õpetada lasteaiaealistele lastele, kuidas vili kasvab ja kuidas sellest jahu tehakse, sest see annab neile varakult teadmise, kust nende toit pärineb. Tänapäeva maailmas, kus paljud toidud tulevad otse poest ja on valmis kujul, võivad lapsed jääda ilma arusaamisest, kui pikk ja hoolikas on tegelikult kogu toiduahela protsess – alates vilja kasvatamisest kuni leiva küpsetamiseni. Tutvustades lastele seda teekonda, õpetame neile väärtustama toitu, loodust ja põllumeeste tööd. Varajases eas õpitud teadmised aitavad lastel kujuneda teadlikeks tarbijateks, kes mõistavad, et toit ei tule lihtsalt pakendist, vaid selle taga on keeruline ja vajalik protsess. Samuti kasvatab see neis vastutustunnet ja austust looduse ja toidu vastu, mida nad tulevikus endaga kaasa võtavad.

Leivategemine vanasti ja tänapäeval

Vanasti oli leivategemine tavapärane kodune tegevus. Leivataigna valmistamine algas juba eelmisel päeval, kui valmistati haputaigen, ja oodati, kuni see käärib. Tainast sõtkuti käsitsi ning küpsetati ahjus. Leivaküpsetamine oli aeganõudev protsess ja oluline osa igapäevaelust. Tänapäeval valmib suurem osa leibadest tööstuslikes pagariärides, kus kasutatakse kiirendatud protsesse ja mehhaniseeritud tootmist. Leivanädal annab lastele võimaluse tutvuda vanade leivategemise meetoditega, mis õpetab kannatlikkust ja tähelepanelikkust. Lisaks saavad nad aru, kui suur erinevus on kodusel käsitööl ja tööstuslikul tootmisel. Lapsed õpivad hindama toidu valmistamise protsessi ning mõistavad, et igapäevase toidu valmimine nõuab aega ja hoolt.

Küpsetamine ja ohutus köögis

Leivanädala lõpus said lapsed proovida ka muffinite ja pannkookide valmistamist. Selleks kasutasime meie lasteaia õppekööki, kus lapsed õppisid küpsetamise algtõdesid. Samuti pöörati suurt tähelepanu köögis ohutusele. Lapsed said juhiseid, kuidas olla ettevaatlik kuuma pliidi ja ahju juures, kuidas kasutada õigesti köögiriistu ning mida teha, et vältida põletusi ja muid õnnetusi. Need teadmised aitavad lastel edaspidi köögis enesekindlamalt ja turvalisemalt tegutseda. Leivanädal oli laste jaoks praktiline ja õpetlik kogemus. Lisaks leivategemise oskuse omandamisele said lapsed aimu tervislikust toitumisest ja köögis vajalike ohutusreeglite tähtsusest. See oli väärtuslik ja rõõmupakkuv õppeprotsess, millest jääb neile kindlasti palju meelde. Peale praktiliste toiduvalmistamise oskuste õppisid lapsed ka koostööd tegema, arendades samal ajal oma käelist osavust ja keskendumisvõimet. Nad said teadlikumaks köögiohutusest, mis on oskus, mida nad saavad edaspidises elus rakendada, olgu selleks kodus iseseisev toiduvalmistamine või lihtsalt turvaline käitumine igapäevaolukordades.

Kokkuvõttes andis leivanädal lastele suurepärase võimaluse õppida läbi praktilise tegevuse ja nautida oma töö vilju. See oli kasulik ja meeleolukas viis näidata, et traditsioonilised oskused nagu leivategemine on endiselt väärtuslikud ja pakuvad palju õppimisvõimalusi. Lisaks aitas see tugevdada laste teadlikkust tervislikust toitumisest ning pakkus rõõmu ja rahulolu oma kätega midagi olulist luua.

Artikli autor: Silli Välimäe