Rahvatraditsioonid, mardi- ja kadripäeva trall Paikuse lasteaias

Sellel õppeaastal on Paikuse lasteaial eesmärk pakkuda lastele teadmisi ja kogemusi Eesti pärimuskultuurist ja traditsioonidest.  Lähtuvalt sellest korraldas Paikuse lasteaia, Paikuse maja Sinilille rühm koostöös muusikaõpetaja Kristi Rulli-Schvede ja Seljametsa muuseumiga üle-lasteaialised mardi- ja kadripäeva üritused. 

06. novembril kogunesid Seljametsa maja ja 07. novembril Paikuse maja suured ja väikesed mardid, et saada teadmisi mardipäeva tavadest ja kommetest. Tegevused algasid mardipere saabumisega laulu saatel. Rääkisime, miks mardid tulevad laulu ja  kolistamisega ning miks üldse mardid käivad. Lisaks said lapsed teada, milline oli martide roll vanasti ja mis võis juhtuda siis, kui sa marti tuppa ei lasknud. Mängisime traditsioonilisi mardipäeva laulumänge- “Mardirong”, mille algversioon on Ungari rahvamäng “Žuuži rong”, “Lohesaba”, “Mina sõidan…”. ja korraldasime erinevaid teadmiste kontrolle. Lastes tekitas enim elevust, et mardiperes oli väike kõrvitsast valmistatud beebi. Nii nagu mardipäeval tavaks oli, sai ka meil iga rühm anni. Anniks olid porgandid ja õunad.

Lapsed, kes olid juba teadlikud, et kohe-kohe tuleb ka kadripäev teatasid, et kadripäeva peol tuleb selga panna ilusad valged riided. Selle taustal ei olnud kuigi paslik jätta kadripäev pidamata. Nii otsustas mardipäeva korraldusnaiskond anda lastele teadmisi ka kadripäevast. Mõeldud tehtud. 25. novembril  külastasid kadrisandid mõlemat maja. Rahvatraditsioonide järgi on kadripäeval olulisel kohal lambad ja muud koduloomad, seega otsustasime sellel korral näidata rahvapärimuse seda poolt. Lisaks loomadele oli kaasas ennustaja, kes andis ülevaate tulevast ilmast ja positiivsetest sõnumitest igale kadritrallil osalejale. Lapsed said positiivseid emotsioone ja teadmise, et kõik lapsed on tähtsad ja igaühes meist peitub positiivsust. Samuti said lapsed teadmisi kadripäeva olemusest ja uskumustest. Saime teada, milline oli kadrisandi riietus, miks kadride jaoks oli tähtis kanda palju pärleid. Kadripäeval olid olulisel kohal karjaloomad, lapsed teadmisi ka sellest, miks kadripäeva nimetati ka määgimise päevaks. Olulisel kohal olid kadripäeval erinevad ringmängud- “Lume viskamise mäng”,” Lumepalli slaalom”, “Mis loom on aias?”  ja sellest lähtuvalt viisime läbi ja õppisime ühskoos uusi mänge, mida lapsed saavad edaspidi oma rühmas kui ka kodus mängida. 

Ka kadripäeva sai iga rühm anni, milleks olid pirnid. 

Olid ütlemata toredad päevad, täname kõiki, kes mardi- ja kadripäeva ürituste õnnestumisele kaasa aitasid. Eriti Seljametsa muuseumi töötajat Krista Vessmanni, kes meie ettepanekuga kohe haakus ja oli rõõmuga nõus kampa lööma. 

Artikkel: Triinu Niido