Meeleolukas vastlapäev Paikuse Lasteaias

Üks veebruarikuu teisipäev tõi kaasa oodatud talverõõmud nii suurtele kui väikestele. Varahommikune karge pakane leebus ning Vastlapäev tuli sooja päikese ja kelgusahinaga.

Tänavu tähistasime Vastlapäeva kahepäevase üritusena - lusti jagus nii väiksematele kui ka suurematele ning lapsed said talverõõme nautida täiel rinnal.

Esimesel päeval vallutasid õueala meie kõige nooremad, kus neid ootasid ees mitmed Vastlapäeva traditsioonidega seotud tegevused. Alustuseks rivistati mängukelgud joonele ning märguande peale libistati nad teele…iga laps soovis oma kelgule kõige pikemat teekonda.

Seejärel asuti hernesupiks ettevalmistusi tegema – läks käima väle „Hernejaht“, eesmärgiga võimalikult palju herneid oma potti koguda. Elevust pakkus ka „Vastlakukli teekond“ taignarulli alt ahju. Päeva lõpetas lõbus „Vastlavurrimäng“, kus sai proovile panna tasakaaluoskust ja osavust. Nagu ükski vurr ei keerle lõpmatuseni, siis kukkusid ka väiksed „vastlavurrid“ tegevuse lõppedes pehmesse lumme…

Teisel päeval trallisid vanemad rühmad kelgumäel. Toimusid sportlikud ja mängulised tegevused, kus kõik said proovile panna oma kiirust, vastupidavust ja osavust. Populaarne mäng oli „Vastlamäe vallutamine“ – hoogne võidujooks mäkke, et kaaslasest kiiremini kohale jõuda.

Palju elevust ja emotsionaalset kaasaelamist tekitas ka „Vastlalippude röövimine“, kus tuli vastaselt lipukesi ära napsata.

Loomulikult oli asjakohane ka lõbus liu laskmine, mis seekord oli kavas võistkondliku spordialana „Pikim rühmaliug“. Mäng nõudis nii nutikust kui ka head meeskonnatööd.

„Pikima linakiu“ tegemiseks sukeldusid lapsed pikali lumme, et moodustada võimalikult pikk rivi – tähistamaks head linaõnne. Ühine ettevõtmine pakkus nalja ning tugevdas ühtekuuluvustunnet.

Kahe päeva jooksul said lapsed pisut aimu vanadest rahvakommetest ning samas ka nautida talverõõmu. See oli koosolemise, liikumise ja rahvatraditsioonide väärtustamise aeg.

Artikli autor: Liikumisõpetaja Anu Vill

Sooja kampsuni nädal

Meie lasteaias toimus Sooja kampsuni nädal – ettevõtmine, mille idee on alguse saanud Belgiast. Nädala eesmärk ei olnud ainult soojade kampsunite kandmine, vaid laiemalt energia säästmise, soojuse hoidmise ja taaskasutuse teema mõtestamine laste jaoks.

Igal rühmal oli võimalus teemat käsitleda oma äranägemise järgi, arvestades laste vanust ja huvisid. Nii kujunes nädal sisukaks ja mitmekülgseks, kus energia, soojuse ja keskkonnahoiu teemad lõimiti igapäevategevustesse.

Rühmades arutleti laste eelteadmiste üle ning otsiti vastuseid küsimustele, mis on energia ja kuidas seda säästa. Tutvuti energia sümbolitega, uuriti temperatuuri muutumist aastaaegade lõikes ning mõtestati pluss- ja miinuskraade. Lapsed said kogemuse, et ka väikestel muutustel – näiteks toatemperatuuri veidi madalamaks keeramisel – on oma tähendus.

Teemat avati ka läbi praktiliste tegevuste ja katsete. Uuriti, kuidas tekib jää ning kuidas erinevad tingimused mõjutavad sulamist. Arutleti, kuidas loomad külmas keskkonnas sooja hoiavad, ning otsiti seoseid rasvakihi ja soojapidavuse vahel. Pingviinide ja jääkaru näitel käsitleti elupaiku, toitumist ja kohastumusi, lõimides loodusteadmised matemaatiliste ja keeleliste ülesannetega.

Oluline osa nädalast oli ka materjalide päritolu ja taaskasutuse teema. Lapsed said teada, kuidas villast valmib lõng ja lõngast kampsun. Uuriti erinevaid kampsuneid, võrreldi materjale ning mõtestati, miks soe riietus aitab energiat säästa. Kunstitegevustes kasutati nii tavapäraseid kui ka taaskasutusmaterjale, andes vanadele esemetele uue kasutuse ja tähenduse.

Nädala jooksul valmistas iga rühm oma kampsunid, mis pandi välja koridori ühisele näitusele. Mõnes rühmas värviti ja kujundati mustrilisi kampsuneid, teises kasutati lisaks lõnga, kanga- ja taaskasutusmaterjale, et luua ruumilisemaid ja erineva tekstuuriga töid. Ühine näitus andis lastele võimaluse näha, kui erinevalt saab ühte teemat käsitleda, ning tunda rõõmu oma ja kaaslaste loomingust.

Ühe rühma jaoks kulmineerus nädal õppekäiguga Pärnusse, kus külastati Pärnu Uue Kunsti Muuseumit ja taaskasutusnäitust „ANNA UUS ELU“. Näitus andis lastele uusi ideid ning avardas arusaama sellest, kui mitmekülgselt on võimalik erinevaid materjale uuesti kasutada. Mitmele lapsele oli see ka esmakordne muuseumikülastus.

Sooja kampsuni nädala tegevused toetavad laste arengut mitmel tasandil:

• kujuneb arusaam, mis on energia ja miks tuleb seda säästa;
• areneb põhjus-tagajärg seoste mõistmine läbi katsete ja vaatluste;
• laienevad teadmised loodusest ja loomade kohastumustest;
• kujuneb keskkonnateadlik mõtteviis ja vastutustunne;
• areneb loovus ning oskus kasutada materjale säästlikult;
• tugevnevad koostöö- ja arutlemisoskused.

Keskkonnahoidu ja säästlikku mõtteviisi on oluline kujundada juba lasteaias. Varajased kogemused ja arutelud aitavad lapsel mõista, et tema valikutel on tähendus. Nii kasvab teadlik ja hooliv põlvkond, kes oskab märgata, mõelda ja vastutust võtta.

Artikli autor: Silli Välimäe

Talv on käes – lapsed avastavad lume rõõme

Talv on lõpuks saabunud ja koos sellega ka kauaoodatud lumi. Päevalille rühma väikestele lastele tõi lumi kaasa palju rõõmu ja uusi avastamisrõõme. Lapsed said uurida, milline lumi tegelikult välja näeb, kas ta on külm või soe ning kas pigem pehme või kõva. Selleks ei piirdunud me ainult õues vaatlemisega – lund uudistasime ka toas.

Enne, kui päriselt lumega mängima hakkasime, vaatasime pilte lumest ja jääst ning arutasime, kuhu lumi sadanud on, mis värvi see on ja mida kõike lumega teha saab. Kõige rohkem meeldis lastele siiski ise lume sees möllata: veereda, lund õhku visata ja lihtsalt nautida talverõõmu. Lumemaitset lapsed veel ei proovinud, kuid kindel on, et selle kogemuseni jõuame kindlasti.

Lapsed korjasid kinnastega lund ja tassisid seda väikeste autode kastidesse. Lumepalle me kahjuks teha ei saanud, sest lumi polnud veel sulanud piisavalt, kuid selle asemel loopisime vatiinist tehtud lumepalle, mis pakkusid samuti palju lõbu. Rühmas said nukud talveriietuse, et nad ei külmetuks – lapsed „riietasid“ neid hoolikalt, õppides samal ajal hoolivust ja empaatiat.

Õues jätkus lõbu veelgi. Lapsed laskusid pepu peal väikestest künkast alla ja proovisid saabastega libistades suusatada. Samuti kasutasime rühmas kott toolist tehtud „mägesid“, et mõtteliselt pikendada õueaega ja mängida talverõõme ka toas.

On tõeliselt tore näha, et lumi on lõpuks maas ja talv on taas talve nägu. Lapsed said oma kätega tunda lume tekstuuri, nautida mängu ja avastada talve maagilist külge – ja meiegi täiskasvanutena saime meenutada, kui rõõmustav võib olla lihtsalt lumi ja väikesed talverõõmud.

Artikli autor: Päevalille õpetaja Helle

Karikakra õuesõppe tegevus: linnuvaatlus ja linnud talvel.

Talvine loodus pakub suurepäraseid võimalusi õuesõppeks ning laste loodushuvi arendamiseks. Seoses sellega viisime läbi õuesõppe tegevuse, mille keskmes oli linnuvaatlus talvisel ajal ning arutelu selle üle, kuidas linnud külmal perioodil hakkama saavad.

Õuesõppe tegevuse eesmärk oli suunata lapsi märkama loodust enda ümber, arendada vaatlusoskust ning süvendada arusaamist lindude kohanemisest aastaaegade vaheldumisega. Talv on selleks eriti sobiv aeg, sest lindude käitumine, toitumine ja liikumine on paremini jälgitavad ning teema seostub otseselt inimese rolliga looduse toetamisel.

Tegevuse läbiviimiseks kasutasime loodusbingo töölehte, mis aitas lastel oma tähelepanekuid süsteemselt koguda. Bingo sisaldas talvel sagedamini esinevaid linde (rasvatihane, varblane, harakas), aga ka tegevusi ja keskkonnamärke (linnusööt, jäljed lumel). Lapsed koondusid linnupiltide abil väikestesse gruppidesse, eristades paigalinde ja rändlinde ning õppisid meeskonnatöös koostööd tegema ja ühise eesmärgi nimel tegutsema: rollides kokku leppima ja üksteist kuulama. Lapsed liikusid lasteaia ümbruses, vaatlesid ja arutlesid, muutes seeläbi õppimise mänguliseks tegevuseks- analüüsisid loodusbingos, mida loodusvaatlusel ühiselt märgati.

Õues viibimise ajal jälgisid lapsed linde, püüdsid neid määrata välimuse ja käitumise järgi ning arutlesid, miks mõned linnud talvel Eestisse jäävad ja teised rändavad soojematesse paikadesse. Juttu tuli ka sellest, kuidas inimesed saavad linde aidata – näiteks õigesti lindude toitmise kaudu ning nende elupaikade hoidmisega.

Tegevuse lõpetas ühine arutelu, kus lapsed jagasid oma tähelepanekuid ja kogemusi. Paljud tõdesid, et igapäevases kiirustamises jääb loodus sageli märkamata, kuid teadlik vaatlemine aitab näha tuttavat keskkonda uue pilguga. Järgmistel päevadel jagasid lapsed oma tähelepanekuid ning märkasid oma kodu juures erinevaid looduselemente, mis olid seotud meie õppetegevusega, näiteks saabus laps lasteaeda linnusulega, mis tal oli veel meeskonnamängust puudu, andes märku, et see kogemus oli talle tähenduslik, õpitu kinnistus.

Keskkonnateadlikud hoiakuid aitavad tugevdada sidet loodusega ning õppida läbi vahetu kogemuse. Linnuvaatlus talvel näitas, et ka näiliselt vaikses ja „uinunud“ looduses on palju avastamisrõõmu.

Artikli autorid: Teili Sutt & Kristi Vilu

Karikakra rühma seiklused projektimaailmas: külas Pärnu Kiirabi

Meie lasteaias jätkusid Karikakra rühma põnevad seiklused projektimaailmas, kus seekord avastasid lapsed kiirabi tööd ning õppisid ohutuse ja hädaabinumbri 112 olulisuse kohta. Teema käsitlemine aitas lastel paremini mõista, kuidas käituda ohuolukordades ning kelle poole abi saamiseks pöörduda. Õppimise käigus tutvusid lapsed  tegelastega (MIS? ja KUS?), kes aitavad lihtsal ja mängulisel viisil mõista, kuidas ohuolukorras tegutseda ja abi kutsuda. Selline lähenemine toetab laste teadlikkust, iseseisvat mõtlemist ning turvalist käitumist igapäevaelus.

Häirekeskuse õppematerjal: uued tegelased: MIS? ja KUS? Kaks karakterit, kes on raskel hetkel toeks ja abiks. Lastel aitab meelde jätta ja kinnistuda oluline number 112 liigutustega: suu-nina-silmad.

Rühmal oli suur rõõm vastu võtta Pärnu Kiirabi brigaadi, kes tutvustas lastele oma igapäevatööd ja mitmesuguseid töövahendeid. Lapsed said näha ja uurida pulsiandurit, EKG-aparaati, termomeetrit, stetoskoopi, žgutti, traumavahendeid, termotekki, plaastreid, kanüüle ning teisi kiirabis kasutatavaid tarvikuid. Samuti räägiti, milleks neid vahendeid kasutatakse ja kuidas need aitavad inimesi hädaolukordades. Praktilised tegevused pakkusid palju elevust: prooviti EKG tegemist ning uuriti, kuidas külmakott aitab vigastuste korral.

Rühma õpetajatel veresuhkru mõõtmine.

Eriliseks elamuseks kujunes kiirabiauto uurimine – lapsed said vaadelda vilkureid, kuulata sireeni ning autos ringi vaadata. 

Projekt andis lastele väärtuslikke teadmisi ja kogemusi, arendas hoolivust, vastutustunnet ning oskust märgata enda ja teiste turvalisust – need on olulised sammud teadlikuma ja hoolivama tuleviku suunas.

Artikli autor: Karikakre rühma õpetajad Teili Sutt ja Kristi Vilu