Kullerkupu rühma kevadine avastusretk

Kevade saabumine on alati eriline aeg – loodus ärkab, päevad muutuvad pikemaks ning igal sammul võib märgata uusi ja põnevaid muutusi. Just seda kõike asus avastama ka Kullerkupu rühm, kes alustas kevade uurimist metsas.

Meie retk viis meid looduse keskele, kus lapsed said oma silmaga näha esimesi kevade märke. Uurisime puid ja märkasime, kuidas pungad tasapisi paisuvad, valmis uuteks lehtedeks. Maapind oli pehmenenud ja kohati juba sulanud, andes märku, et talv on taandumas. Kõige rohkem elevust tekitas aga linnulaul – peatusime, kuulasime ja püüdsime erinevaid hääli eristada. Tutvusime ka kuldnokaga ning vaatasime tema pesakasti, arutledes, miks linnud kevadel tagasi Eestisse lendavad ja millist kodu nad siin otsivad.

Kevade uurimine ei jäänud ainult metsa. Rühmas jätkusid tegevused sama põnevalt ja praktiliselt. Lapsed said ise külvata taimekastidesse päevalille-, brokkoli- ja herneseemneid. See andis neile võimaluse jälgida taimede kasvamist päev-päevalt – kuidas väikesest seemnest saab tasapisi roheline võrse. Laste jaoks oli see justkui väike ime, mille sündi nad ise suunasid ja mille eest hoolt kandsid.

Erilist rõõmu pakkus ka emade päevaks valmistumine. Selleks külvasid lapsed lilleseemneid, mõeldes oma emadele ja soovides neile midagi ise kasvatatud ja südamest tulevat kinkida. Taimede eest hoolitsemine õpetas lastele kannatlikkust, tähelepanelikkust ja hoolivust.

Kevadeteemad jõudsid ka kunstitundidesse, kus kujutasid kevade tunnuseid – tärkavaid taimi, linde ja looduse muutumist. Töödes põimusid nii metsas kogetud tähelepanekud kui ka laste enda fantaasia. Nii said teadmised ja kogemused loomulikul viisil kokku.

Kogu see protsess aitas lastel paremini mõista, kuidas kevad meie ümber samm-sammult ellu ärkab. Läbi vaatluste, arutelude ja praktiliste tegevuste muutus õppimine elavaks ja tähendusrikkaks. Kevad ei olnud enam lihtsalt aastaaeg – see oli midagi, mida sai ise kogeda, märgata ja kaasa teha.

Artikli autor: Marika Sipelgas