Laut lambaid täis, ühelgi pole saba taga!

Miks otsustasime korraldada leivanädala ja seada leiva meie tegemistes esikohale? Märkasime, et lapsed söövad üha vähem leiba. Sellest tekkiski mõte tutvustada lastele leiva valmistamist algusest lõpuni ning anda neile võimalus ise käed külge panna. Soovisime, et lapsed mõistaksid, kui palju tööd, aega ja hoolt kulub selleks, et leib jõuaks põllult meie toidulauale. Läbi praktiliste tegevuste tahtsime kasvatada lastes huvi leiva vastu, õpetada väärtustama toitu ning vähendada toidu raiskamist.

Meelespea rühma leivanädal algas kohaliku poe külastusega. Tutvusime poes leiva- ja saiatoodete mitmekesise valikuga ning ostsime nädala jooksul toimuvateks tegevusteks vajalikud toiduained. Juba poeskäik pakkus lastele põnevaid avastusi ja andis võimaluse arutleda selle üle, millist leiba ja saia me sööme ning millest need valmistatud on.

Terve nädala jooksul said lapsed teadmisi leiva ja saia valmistamise kohta. Uurisime, millistest koostisosadest valmivad leiva- ja saiatainas ning kuidas erinevad koostisosad üheskoos maitsvaks küpsetiseks muutuvad. Piltide, õppefilmide ja videoklippide abil jälgisime leiva teekonda põllult meie toidulauale. Lapsed said teada, et leiva valmimine algab juba palju varem, kui pagar taina kaussi paneb – esmalt tuleb põld künda, teravili külvata, vilja eest hoolitseda ja saak koristada. Seejärel jahvatatakse terad jahuks, valmistatakse tainas ning lõpuks küpsetatakse sellest maitsev leib. Jänku Jussi multika abil õppisime ka seda, miks leib on meie kehale kasulik ja miks tasub seda oma toidulaual hinnata.

Kõige põnevamaks kujunesid aga kindlasti praktilised tegevused! Nädala jooksul valmistasime ise saia ja leiba ning iga laps sai võimaluse teha endale meelepärase võileiva. Lapsed said osaleda taina valmistamisel, uurida erinevaid koostisosi ja jälgida, kuidas tainas aja jooksul muutub. Läbi erinevate meelte saime tunnetada taina pehmust, nuusutada toiduaineid, vaadelda nende välimust ning maitsta valminud küpsetisi. Taina sõtkumine pakkus lastele rõõmu ja arendas nende käelisi oskusi.

Väikesed Meelespead said teada, et pärm ja juuretis aitavad tainal kerkida. Vaatlesime, kuidas tainas sobivates tingimustes paisub ja muutub. Võrdlesime taina suurust enne ja pärast kerkimist ning arutlesime, miks selline muutus toimub. Nii õppisid lapsed märkama ja kirjeldama muutusi enda ümber ning mõistma, et hea tulemuse saavutamiseks tuleb mõnikord kannatlikult oodata.

Leivanädal pakkus rohkelt võimalusi ka matemaatiliste oskuste arendamiseks. Koostisosi mõõtes ja koguseid võrreldes harjutasime mõõtmist, loendamist ning hulga mõistmist. Üheskoos tegutsedes õppisid lapsed ootama oma järjekorda, kuulama kaaslasi, jagama tööülesandeid ja tegema koostööd. Lisaks küpsetamisele valmisid erinevad leivateemalised kunstitööd, mis andsid võimaluse oma teadmisi ja kogemusi loovalt väljendada.

Õppefilmide ja aktiivsete tegevuste kaudu tutvusime ka sellega, kuidas valmistati leiba vanasti ja kuidas tehakse seda tänapäeval. Lapsed said võrrelda erinevaid töövahendeid ja valmistamisviise ning mõelda sellele, kui palju on leivategemine aja jooksul muutunud. Praktiline kogemus aitas paremini mõista, et leiva valmimine nõuab mitme inimese tööd ja erinevaid oskusi.

Nädala jooksul said lapsed osaleda leiva ja saia valmistamise protsessis, maitsta erinevaid küpsetisi ning arutleda leiva vajalikkuse ja kasulikkuse üle. Kõige paremini jäid õpitu meelde just oma kätega tegutsedes ja ise avastades.

Ja muidugi ei puudunud nädalast kõige oodatum osa – maitsmine! Oi, kui hästi maitses ahjust tulnud soe sai õunamoosiga ning kui uhked olid lapsed enda valmistatud võileibade üle! Ise tehtud toit maitseb ju eriti hästi, sest selle valmimisse on igaüks oma panuse andnud.

Meelespea rühma leivanädal oli tore ja teguderohke nädal, mis pakkus lastele uusi teadmisi, põnevaid avastusi ning ühiseid rõõmuhetki. Õppisime oma käte, meelte ja koostegemise kaudu ning saime väärtusliku kogemuse sellest, kuidas lihtsast toorainest valmib meie igapäevane toit.

Kõige rõõmustavam on aga tõdeda, et leivanädal on jätnud oma jälje ka meie igapäevastesse toidukordadesse – nüüd ei jää toidu kõrvale pakutud leib enam nii sageli taldrikule! See kinnitab, et kui laps saab ise midagi avastada, proovida ja valmistada, võib tema suhtumine toitu muutuda positiivsemaks.

Leivanädal õpetas meile, et leib ei ole lihtsalt toit meie laual. See on pika töö, hoolivuse ja koostöö tulemus, mida tasub väärtustada.

 Artikli autor: Anneli Heinmets